Mürgistus ehk mürgitus[1] on mürgistumine ja mürgistatud-olek, mis on mürgi toimel tekkinud haiguslik seisund.[2]

Mürgistus

Mürgistuse teke

muuda

Mürgistus tekib siis, kui inimesed joovad, söövad, hingavad, süstivad või puutuvad piisavalt ohtlikku ainet (mürki), mis võib põhjustada haigust või surma. Mõned mürgid võivad väga väikestes kogustes põhjustada haigusi või vigastusi. Haigus võib pärast mürgiga kokkupuudet tekkida väga kiiresti või pikaajalise kokkupuute korral võib see areneda mitme aasta jooksul.

Mürgised ained

muuda

Mürgine aine on kõik, mis võib avaldada kahjulikku bioloogilist mõju. See võib olla keemiline, füüsikaline või bioloogiline. Näiteks võivad toksilisteks aineteks olla:

  • Keemiline (näiteks tsüaniid)
  • Füüsikalised (näiteks kiirgus)
  • Bioloogiline (näiteks mao mürk)

Mürgistuse sümptom

muuda

Mürgistuse sümptomid sõltuvad mürgi tüübist ja sissevõetud kogusest, kuid üldised tähelepanu pööravad asjad:

  • oksendamine
  • kõhuvalu
  • segadus
  • ebakorrapärased südamelöögid ja hingamine ebaloomulik
  • tasakaalu- ja nägemishäired
  • krambid , teadvusekadu

Sagedasemad mürgistuste põhjused inimestel on alkohol, metanool, uimastid, ravimite üledoos, kemikaalid, vingugaas ehk süsinikoksiid CO (vingumürgistus). Mürgistusi võivad põhjustada ka riknenud toit (toidumürgistus), putukahammustused (sh mesilaste ja herilased ning skorpionite 'nõelamine'), mürkmadude hammustused, mürgised seened, mürktaimed jm.

Mürgistus võib kulgeda ägeda või kroonilise haiguspildiga.

Mürgistuse ennetamine ja ravi

muuda

Mürgistuse kahtluse või ka tegeliku mürgistuse korral tuleks kannatanul ja/või tema lähedastel (ka saatjatel), helistada võimaluse korral kas mürgistusteabekeskusesse, hädaabinumbrile 112 (Euroopa hädaabinumber) ja kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

Mürgistuste ravis kasutatakse detoksikatsiooni meetodeid ja sümptomaatilist ravi. Mõne mürgistuse puhul saab kasutada antidootravi ehk vastumürgi manustamist. Vastumürgid on olemas siiski vaid piiratud hulgale mürkidele.[3] Näiteks metanoolimürgistuse puhul kasutatakse antidoodina etanooli, et takistada metanooli lagundamist maksas.

Kemikaalidega töötavatele inimestele on mürgistuse vältimiseks kehtestatud ohtlike kemikaalide lubatud piirnormid, mis kaheksatunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. (Eesti Keele Sihtasutus) (2018). "ÕS".
  2. (Eesti Keele Sihtasutus) (2009). "EKKS".
  3. Kadri Tamme. Sagedamini esinevad mürgistused: esmane käsitlus, spetsiifiline ravi.; TÜ Kliinikum.ee

Välislingid

muuda