Ravimimürgistus
Ravimimürgistus ehk mürgistus ravimitega ehk ravimite liigannustamine (intoxicatio medicamentis) ehk üledoos on osadel loomadel (sh inimesel) nii legaalsete kui ka illegaalsete humaan- või veterinaarravimite manustamise tõttu tekkida võivate mürgistusseisundite koondnimetus.
Ravimimürgistuse põhjustanud ravimi toimemehhanismid ja ebasoodsa seisundi teke võib erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti ning oleneda ka manustatud ravimi toimeainest ja kogustest.
Ülekantud tähenduses võidakse ravimimürgistusena mõista ka oma keha mürgitamist ravimitega.
Inimestel
muudaRavimimürgistus võib olla nii tahtlikult esile kutsuda püütud (tahtlik enesekahjustus rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versioonis jaotis X64 tahtlik enesemürgistus muude ja täpsustamata rohtude, ravimite ning bioloogiliste ainetega ja nende toime [X60]- [X64]) või ka ettevaatamatusest põhjustatud õnnetusjuhtum (harilikult väikelastel).
Ravimimürgistuse hulka arvatakse ka eksikombel vale aine andmise või võtmise tagajärg.
Kodeerimine
muudaRahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versioonis klassifitseeritakse mürgistused ravimitega alampeatükis T36-T50 Mürgistused rohtude, ravimite ja bioloogiliste ainetega (intoxicatio remediis, medicamentis et substantiis biologicis):
Mürgistused rohtude, ravimite ja bioloogiliste ainetega (RHK-10 jaotistena)
Kodeerimisel arvatakse välja
- õige aine õigesti manustamise puhune kahjulik toime ("ülitundlikkus", "reaktsioon" jne), kuna need tuleb klassifitseerida vastavalt kahjuliku toime laadile, näiteks aspiriinigastriit [K29.**], kontaktdermatiit [L23-L25], nefropaatia [N14.0-N14.2], psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired [F10-F19], ravimi täpsustamata kahjulik toime [T88.7], sissevõetud ainete põhjustatud dermatiit [L27.**] ja sõltuvust mittepõhjustavate ainete kuritarvitamine [F55], verehaigusseisundid D50-D76 ning vililast või vastsündinut kahjustav ravimireaktsioon ja mürgistus [P00-P96].
Ravimimürgistuse esmaabi
muudaRavimimürgistuse kahtluse või tegeliku ravimimürgistuse korral tuleks kannatanul ja/või tema lähedastel (ka saatjatel) helistada võimaluse korral kas mürgistusteabekeskusse v, hädaabinumbril 112 (Euroopa hädaabinumber) ja kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.
Vaata ka
muudaViited
muudaKirjandus
muuda- "Vältimatu abi käsiraamat" (tõlkinud Hannes Erm, Triin Tarmas, Ene Leesment, Markko Pärtelpoeg, toimetanud Katrin Hallas), 3. trükk, AS Medicina, 2010, ISBN 978 9985 829 95 0
Välislingid
muuda- Unintentional Drug Poisoning in the United States, juuli 2010, veebiversioon (vaadatud 17.12.2014)(inglise keeles)
- MICHELLE CASTILLO, Hospital errors lead to "dead" patient opening eyes during organ harvesting, CBS NEWS, 9. juuli 2013, veebiversioon (vaadatud 19.12.2014)(inglise keeles)
- Ravimimürgistus loomadel
- Poisonings from Human Prescription Drugs, veebiversioon (vaadatud 17.12.2014)(inglise keeles)
- Analgesics (Toxicity), veebiversioon (vaadatud 17.12.2014)(inglise keeles)
- Cold and Cough Medications (Toxicity), veebiversioon (vaadatud 17.12.2014)(inglise keeles)
- Decongestants (Toxicity), veebiversioon (vaadatud 17.12.2014)(inglise keeles)
- Gastrointestinal Drugs (Toxicity), veebiversioon (vaadatud 17.12.2014)(inglise keeles)
- Herbal Supplements (Toxicity), veebiversioon (vaadatud 17.12.2014)(inglise keeles)
- Multivitamins and Iron (Toxicity), veebiversioon (vaadatud 17.12.2014)(inglise keeles)
- Topical Preparations (Toxicity), veebiversioon (vaadatud 17.12.2014)(inglise keeles)
- Toxicities from Illicit and Abused Drugs, veebiversioon (vaadatud 17.12.2014)(inglise keeles)