Hüperitsism
Hüperitsismiks ehk Hypericum-mürgistuseks nimetatakse ülitundlikkust, mis võib avalduda paljude naistepuna (Hypericum) perekonna liikide (sh liht-naistepuna) ja loodusliku või kunstliku ultraviolettkiirguse koostoimel ning avaldub nahal fotodermatiidina (nahapõletikuna).[1]
Hüperitsismi esineb naistepuna tarvitanutel (nii inimestel kui ka loomadel) pärast UV-kiirguse saamist.
Loomad tavaliselt naistepuna ei söö, kuid võivad seda siiski teha toidupuudusel või kevadel esimest korda karjamaale sattudes. Valge karvkattega lehmadel ja lammastel tekib mürgistus, pruuni ja musta karvkattega loomadel mitte, sest ultraviolettkiirgus ei pääse pigmendiga karvkattest läbi.[2]
Sümptomid muuda
Nahapõletik avaldub esmalt näo ja peapiirkonna naha paistetuse, punetuse ja sügelusena. Kui sügelust püüda kratsimisega leevendada, siis võivad tekkida raskesti paranevad haavad.[1][3]
Ravi muuda
Tuleb püüda hoiduda otsese päikesevalguse käes olemisest – loomad võiks viia varjulisse kohta.
Mehhanism muuda
Fotosensibiliseeriv toime omistatakse naistepunas sisalduvale hüperitsiinile. Nahapõletiku täpne tekkemehhanism pole selge. Arvatakse, et lipofiilne hüperitsiin koguneb rakumembraanidesse ja valguskiirguse toimel komplekteeritakse nende abil organismis reaktiivseid hapnikuühendeid, mis võivad ümbritsevaid kudesid kahjustada.
Sissevõetuna võivad nahapõletikku põhjustada nii liht-naistepuna ürt kui ka naistepunapreparaadid ja hüperitsiini sisaldavad kapslid.
Hiljuti naistepuna kasutanutel tuleb vältida päikese käes viibimist ja solaariumis käimist.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Ain Raal "Farmakognoosia" Tartu Ülikooli Kirjastus 2010 lk 178–180
- ↑ C. Giese, Arthur. "Hypericism". Photochemical and Photobiological Reviews: 229–255 – cit. via SpringerLink.
- ↑ Eeva Jeletsky. "Tallinna Botaanikaaia looduse-õpperada" (PDF). Tallinna Botaanikaaed. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. detsember 2016. Vaadatud 25. veebruaril 2018.