Ava peamenüü

Liht-naistepuna (Hypericum perforatum) on naistepunaliste sugukonda naistepuna perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Liht-naistepuna
Saint John's wort flowers.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed
Klass Kaheidulehelised
Selts Malpiigialaadsed Malpighiales
Sugukond Naistepunalised Hypericaceae
Perekond Naistepuna Hypericum
Liik Liht-naistepuna
Binaarne nimetus
Hypericum perforatum
L.

Inglise keeles on liht-naistepuna tuntud kui St John's wort, mille eestikeelne vaste võiks olla 'jaanilill'. Rahvapärane nimetus tuleb sellest, et traditsiooniliselt korjati õitsevat liht-naistepuna jaanipäeval (24. juuni). Rahvasuus on taime nimetused emasterohi, jaanirohi, jeesuverelill, mariarohi, ninnilill, olangas, punalill, vereselitusrohi, viinalill ja viinapuna[1].

Liht-naistepuna on laialdaselt tuntud ravimtaimena, mida kasutatakse depressiooni raviks.

KirjeldusRedigeeri

 
Läbipaistvad näärmetäpid liht-naistepuna lehtedel

Liht-naistepuna vars on 20–90 cm kõrgune. Vars on alusel ümmargune, kõrgemal kahe servikuga (pikikandiga), säsikas. Vars on enamasti alusel lihtne, ülemises osas oksine, paljas. Mitmeaastasel risoomil võib sagedasti olla mitu püstist vart. Lehed vastakud, umbes 12 mm pikad, vastu valgust vaadates näha läbipaistvad näärmetäpid (eeterliku õli näärmed). Õite läbimõõt võib olla kuni 2,5 cm. Õied on viie teravatipulise kuldkollase kroonlehega, kroonlehtede välisserval on selgelt näha hõredad mustad näärmetäpid. Nõelatorkeid meenutavad näärmed on andnud aluse ladinakeelseks liigiepiteediks perforatum. Tupplehti on samuti 5, need on teravatipulised ning enamasti kolme rooga, õitsemise ajal sigimikust umbes 2 korda pikemad[2]. Õies on hulk tolmukaid, mis ühinevad alusel kolmeks kimbuks. Tolmukate keskel on kolme suudmega sigimik.[1]

Vili on piklik, munajas või kooniline kupar, milles on suur hulk seemneid. Taime levib puist- ja loomleviga, aga ka sipelgleviga. Seemned on pisikesed, pikliku kujuga ning tiivulised. Seemneid on palju. Sipelgate jaoks on seemnetel söödav lisand.[3]

Õitseb juunist septembrini.

LevilaRedigeeri

Liht-naistepuna kasvab Euroopas, Siberis, Kesk-Aasias.[4] Sissetoodud liigina esineb ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Indias, Uus-Meremaal, Austraalias ning Lõuna-Aafrikas. Eestis on üsna levinud. Armeenias on taime looduslikud kasvukohad Sjunikhi, Vajotsh Dzori, Lori, Aragatsotni, Tavuši ja Gegharkhunikhi maakonnas.[5]

KasvukohtRedigeeri

Liht-naistepuna kasvab sageli liivasel või kivisel pinnasel, eelistab valgusküllaseid kohti.[3] Kasvab jäätmaal, söötidel, kuivadel niitudel[6], puisniitudel, kinkudel, tee- ja põlluservadel,[7] kuivades võsades, metsaservadel, tarade ääres, kraavikallastel, loodudel[2].

SaadusedRedigeeri

  Pikemalt artiklis Liht-naistepuna ürt

Lisaks ilusale väljanägemisele on liht-naistepuna hea ravimtaim ja droog.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 .J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste "Eesti NSV ravimtaimed" Tallinn, Valgus 1973 lk 146–148
  2. 2,0 2,1 K. Eichwald, L. Laasimer, S. Talts, A. Vaga, E. Varrep, A. Üksip "Taimemääraja" Tallinn, Pedagoogiline kirjandus 1948 lk 232
  3. 3,0 3,1 Aivi Maandi "Poolsada vajalikku värvitaime" Ilo 2007 lk 139–146
  4. Ain Raal "Farmakognoosia" Tartu Ülikooli Kirjastus 2010 lk 178–180
  5. Armine Abrahamyan, ESTIMATIONS IN DISTRIBUTION AND GROWING CHARACTERISTICS OF WILD HYPERICUM PERFORATUM L. (HYPERICACEAE) POPULATIONS DURING THE LAST DECADE IN ARMENIA,Environment. Technology. Resources Proceedings of the 8th International Scientific and Practical Conference. Volume I1 © Rēzeknes Augstskola, Rēzekne, RA Izdevniecība, lk 319, 2011, Veebiversioon (vaadatud 31.12.2013) (inglise keeles)
  6. Toomas Kukk "Eesti taimede kukeaabits" Varrak 2005 lk 194
  7. H. Krall, T. Kukk, T. Kull, V. Kuusk, M. Leht, T. Oja, Ü. Reier, S. Sepp, H. Zingel, T. Tuulik "Eesti taimede määraja" Tartu, Eesti Loodusfoto 2007 lk 192

VälislingidRedigeeri

  • Woodville, William, Medical Botany, 1. köide, 2. väljaanne, lk 587–588, 1810, London (inglise keeles)
  • Liht-naistepuna bio.edu.ee lehel
  • Jeffrey M. Greeson, Britt Sanford, Daniel A. Monti, "St. John’s wort (Hypericum perforatum): a review of the current pharmacological, toxicological, and clinical literature.", Psychopharmacology (2001) 153:402–414, DOI 10.1007/s002130000625, Veebiversioon