Malpiigialaadsed
Malpiigialaadsed (Malpighiales) on kaheiduleheliste õistaimede selts.
| Malpiigialaadsed | |
|---|---|
 Malpighia coccigera | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Malpiigialaadsed Malpighiales Juss. ex Bercht. & J.Presl |
Süstemaatika muuda
Malpiigialaadsete seltsi kuulub 28–37 sugukonda, 725 perekonda ja 16 000 kuni 17 000 liiki. Kuus suurimat sugukonda on piimalillelised (Euphorbiaceae) (6300 liiki), toogpuulised (Phyllanthaceae) (2000 liiki), naistepunalised (Hypericaceae) (1000–1500 liiki), malpiigialised (Malpighiaceae) (1250 liiki), pajulised (Salicaceae) (üle 1000 liigi) ja kannikeselised (Violaceae) (800–900 liiki).
Levila muuda
Malpiigialaadsed kasvavad peamiselt troopikas, kuid mõned perekonnad nagu piimalill, naistepuna, lina, paju ja kannike on tuntud ka parasvöötmes.
Tuntud esindajaid muuda
Seltsi kuuluvad tuntud toidutaimena maniokk ja troopiliste puuviljade poolest tuntud kannatuslill ja mangostanipuu. Piimalilleliste sugukonda kuuluv kummipuu mängis olulist rolli tööstusrevolutsioonis. Dekoratiivtaimedest kuuluvad sellesse seltsi kannatuslill, naistepuna, jõulutäht, kannikesed ja võõrasema. Paju kasutavad toorainena korvipunujad ja parkalid, keskkonnamajanduses on pajud kasutusel erosioonitõrjel ja maaparanduses ning üha suuremat huvi pakuvad pajud alternatiivse energiaallikana. Linum usitatissimum (harilik lina) on oluline kiu- ja õlitaim.
Malpiigialaadsete seltsi esindajad sisaldavad ka tähelepanuväärsel määral meditsiini seisukohalt huvi pakkuvaid ühendeid, narkootilisi aineid ja mürke. Suurepärased näited on kokapõõsas Erythroxylum coca, riitsinus Ricinus communis, käsnviljak Hydnocarpus (mida on rahvameditsiinis kasutatud pidalitõve raviks) ja naistepuna Hypericum perforatum. Paju koorest saadud salitsiinist sünteesitud aspiriini (atsetüülsalitsüülhape) kasutatakse valu ja palaviku ravis.
Sugukonnad muuda
- Achariaceae
- Balanopaceae
- Bonnetiaceae
- Caryocaraceae – nahkhiirepuulised
- Centroplacaceae
- Chrysobalanaceae
- Clusiaceae – kluusialised
- Ctenolophonaceae
- Dichapetalaceae
- Elatinaceae – vesipipralised
- Erythroxylaceae – punapuulised
- Euphorbiaceae – piimalillelised
- Euphroniaceae
- Goupiaceae
- Humiriaceae
- Hypericaceae – naistepunalised
- Irvingiaceae
- Ixonanthaceae
- Lacistemataceae
- Linaceae – linalised
- Lophopyxidaceae
- Malesherbiaceae
- Malpighiaceae – malpiigialised
- Medusagynaceae – meduuspuulised
- Ochnaceae – linnusilmapuulised
- Pandaceae
- Passifloraceae – kannatuslillelised
- Phyllanthaceae – toogpuulised
- Picrodendraceae
- Podostemaceae
- Putranjivaceae
- Quiinaceae
- Rafflesiaceae – raitlillelised
- Rhizophoraceae – manglipuulised
- Salicaceae – pajulised
- Trigoniaceae
- Turneraceae – turneralised
- Violaceae – kannikeselised
Viited muuda
Artiklis on kasutatud Paula Hoffmanni artiklit MALPIGHIALES: AN INTRODUCTION © Royal Botanic Gardens, Kew. 8 Oct. 2003, updated 6 Sept. 2005