Mürgistused väikelastel

Mürgistus ehk intoksikatsioon on mis tahes toimeaine mõju inimorganismile, mis põhjustab tugevaid füsioloogilisi või psüühilisi kõrvalekaldeid organismi normaalsest talitlusest.[1] Ägedad mürgistused lapseeas on oluline rahvatervise probleem kogu maailmas: selle põhjuseks on kemikaalide, ravimite ning narkootiliste ainete üha laialdasem kättesaadavus.[2]

Laste ägedate mürgistuste täpset esinemissagedust Eestis pole teada. Enam kui 90% mürgistustest juhtub kodus ning peaaegu 80% suukaudsetest tahtmatutest mürgistustest juhtub alla 3-aastaste lastega.[1][3] Kõige rohkem nii-öelda välditavaid ehk mittetahtlikke mürgistusi esineb just kuni 3-aastaste vanuserühmas ja aina enam on mürgistusjuhtumeid alla 1-aastaste lastega. Väikelapsed on mürgistustest rohkem ohustatud, kuna nende kehamass on väiksem ja füsioloogia vähem väljaarenenud. Ägedad mürgistused moodustasid 0,9–2,8% kõigist laste hospitaliseerimise põhjustest.[2] Aasta jooksul juhtub Eestis umbes 6100 mürgistusõnnetust, mis vajavad haiglaravi.

Mürgistuse kahtluse korral tuleb helistada kohe Mürgistusteabekeskusse tasulisel telefonil 16662 ning järgida edasisi juhiseid. [3]

Sagedasemad mürgistused muuda

Kõikjal meie ümber on palju lastele ohtlikke aineid, mille tegelikku ohtlikkust me ise sageli adekvaatselt hinnata ei oska:

  • Ravimid – valuvaigistid, gripi- jm külmetusrohud, köhasiirupid, rauatabletid, rahustid, uinutid, vererõhuravimid jne;
  • Puhastusvahendid – pesuvahendid, -valgendid, -loputusvahendid ja -pulbrid, pliitide puhastusvahendid, kuivpuhastusvahendid, aknapesuvahendid, tärpentin jne;
  • Kosmeetika – osad kreemid, šampoonid, juuksehooldusvahendid, parfüümid, suuveed, habemeajamisvahendid (eriti alkoholi sisaldavad);
  • Muu kodukeemia – eeterlikud õlid, taimekaitsevahendid, putuka- ja näriliste tõrjevahendid, väetised jm aiandustooted, autokeemia;
  • Mürgised taimed – nt nartsissid, käokingad, piibelehed, jugapuu, mõned toataimed jne. Paljude mürgiste taimede marjad ja lehed on värviküllased ning meelitavad seetõttu lapsi end maitsma.

2020. aastal helistati Mürgistusteabekeskusse seoses väikelaste mürgistustega 1529 korda. Peamisteks helistamise põhjusteks olid mürgistused kemikaalidega (43%), millest suurema osa moodustasid pesuained ning puhastusvahendid. Teisel kohal olid ravimid (16%), edasi tulevad taimed (15%), loodustooted ja ravimisarnased tooted (6%), vitamiinid (6%), mitmesugused ained (5%) ja alkoholid (4%). 0–3-aastaste laste mürgistustest tingitud kõned moodustasid kokku 39% kõigist 2020. aastal Mürgistusteabekeskusse helistanutest. [3]

Mürgistuse sümptomid muuda

Mürgistussümptomid võivad olla erinevad ning sõltuvad mürgi organismi sattumise viisist, kogusest ja mürgist endast. Kõige tüüpilisemateks sümptomiteks on iiveldus, oksendamine, uimasus ja kõhuvalu. Isegi kui sümptomeid ei ole, ei tohi jääda ootama nende tekkimist.[3]

Esmaabi mürgistuse korral muuda

Kui tekib mürgistuse kahtlus, tuleb esmaabi alustamisel leida vastus kuuele võtmeküsimusele:

  1. mis ainet või millisest pudelist/karbist saadi (see tuleb kindlasti kaasa võtta, kui kannatanu haiglasse viiakse)?
  2. millal mürki neelati?
  3. kui palju mürki võeti?
  4. kas haige on oksendanud?
  5. kas haige on ise võtnud mingeid mürgistusvastaseid aineid (nt joonud vett, neelanud aktiivsütt vms)?
  6. kas haige tarvitab regulaarselt mingeid ravimeid?[1]

Suukaudselt manustatud kemikaal – loputa suu ja pese veega maha ained limaskestadelt ja nahalt. Eemalda kemikaaliga määrdunud riided. Anna kannatanule juua väikeste lonksudena vett, et allaneelatud kemikaali lahjendada: lapsele maksimaalselt 15 ml/kg.[3] Kui laps on alla neelanud pesugeeli kapsli sisu ning pesugeeli on ka suus, võib anda väheses koguses vedelikku, et loputada geel suu limaskestadelt, kuid suuremas koguses vedeliku manustamist suu kaudu ei soovitata, kuna see tekitab geeli vahutamist, mis võib viia teisese kahjustuseni (limaskesta ärritus, geelivahu tõmbamine hingamisteedesse). Eesti Terviseamet soovitab juhtudel, kui laps on hammustanud pesugeelikapslit ja neelanud selle sisu alla, loputada kohe suu ja nägu, eemaldada pesugeeliga kokku puutunud riided, samas ei tohi esile kutsuda oksendamist ega teha maoloputust ning väikelapsed tuleb viia jälgimiseks haiglasse.[4] NB! Süsihappegaasi sisaldavaid jooke tuleb vältida, kuna süsihappegaas venitab/laiendab mao seina, mistõttu juba eelnevalt kahjustunud koed ja mao tühjenemise kiirenemine soodustavad maoseina mulgustumist. Parim vahend nahale või suhu sattunud kodukeemia loputamiseks ja lahjendamiseks on alati gaasita vesi.[3]

Aktiivsöe manustamine – võimalik kasutada esmaabina alla neelatud ravimite, mürgiste taimede, seente ja marjade puhul. Mürgistuse korral on aktiivsöe ülesandeks siduda suukaudselt manustatud mürgiseid aineid ja takistada nende imendumist. Aktiivsütt tuleks anda võimalikult kiiresti, soovitatavalt esimese 30 minuti jooksul mürkaine neelamisest. Aktiivsütt manustada lastele 1 g kehakilogrammi kohta (nt 10 kg kaaluvale lapsele maksimaalselt 40 tabletti). Lastele manustamiseks võib tabletid purustada väikeses koguses vees, peita need heamaitselise toidu sisse. Enne tablettide manustamist pidada nõu Mürgistusteabekeskuse spetsialistiga. NB! Aktiivsöe manustamine ei aita alkoholi, petrooleumitoodete, söövitavate hapete ja aluste, fluori, tsüaniidi ja metallide mürgistuse korral. Lisaks ei tohi aktiivsütt manustada teadvushäirega või teadvuseta patsiendile kodustes tingimustes, kuna patsient võib selle tagajärjel lämbuda.[3]

Mürgine aine nahal – võta saastunud riided seljast vältides täiendavat kokkupuudet kemikaaliga. Loputa nahka jaheda jooksva veega vähemalt 15 minuti jooksul. Tugeva valu, põletushaavade või põletiku tekkimise korral tuleb pöörduda kohe arsti poole.[3]

Mürgine aine silmas – loputa silmi rohke veega minimaalselt 15 minutit (söövitavate ainete korral 30 min). Kui loputamise teostamisega oodata arsti poole pöördumiseni, siis on suure tõenäosusega tekkinud juba silmakahjustus. Kui järgnevate tundide ajal tekivad väljendunud põletikunähud – tugev valu, turse, valguskartlikkus või pisaravool, tuleb kiiresti pöörduda arsti poole.[3]

Sissehingatud mürgine aine – toimeta kannatanu värske õhu kätte ja hoidu ise mürgise aine sissehingamisest. Kui kannatanu kaebused ei möödu värskes õhus, tal tekib tugev köha, õhupuudus või muud sümptomid, siis helista täpsemate tegevusjuhiste saamiseks mürgistusinfoliinile 16662.[3]

Ennetustegevus muuda

Mürgistusi saab ära hoida kasutades erinevaid ennetustehnikaid:

  • Hoiusta ravimeid ja kodukeemiat lastele kättesaamatus kohas (kõrged riiulid, lukustatud kapid ja sahtlid) ja lapsekindlates pakendites;
  • Ära jäta peale kasutamist kemikaale või ravimeid välja vedelema, vaid pane kohe ära lastele kättesaamatusse kohta;
  • Ära kasuta toidukarpe ja limonaadipudeleid mürgiste ainete hoiustamiseks ning hoida toiduained ja toidu valmistamiseks mõeldud nõud kodukeemiast eraldi;
  • Eemaldada mürgised ained kodukeskkonnast – mürgised taimed, kemikaalid, aegunud ravimid;
  • Asendada mürgised ained vähem mürgiste ainetega. [5][6]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 Adlas, R. Mürgistused. Vaadatud 10.04.21. https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/murgistus/id-1149
  2. 2,0 2,1 Nurm, H. Ägedad mürgistused lastel Tallinna lastehaigla andmetel. Eesti Arst 2009; 88:53–56
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 Mürgistusteabekeskuse koduleht. Kasutatud 10.04.21. https://www.16662.ee/et
  4. Voor, T. Pesugeelikapslist põhjustatud mürgistus. Eesti Arst 2020;99(5):312–316
  5. Center for disease control and prevention koduleht. Kasutatud 10.04.21. https://www.cdc.gov/homeandrecreationalsafety/poisoning/preventiontips.htm
  6. WHO: Children and poisoning. Kasutatud 10.04.21. https://www.who.int/violence_injury_prevention/child/injury/world_report/Poisoning_english.pdf