Tärpentin ehk puhastatud tärpentiniõli on osade okaspuude vaigust valmistatav õline vedelik.

Seda saadakse vaigukäikudest kogutud okaspuuvaigust veeaurdestillatsiooni abil[1] ning puidust ekstraheerides või uttes või puidu keemilise töötluse kõrvalsaadusena. Tärpentini nimetus on tulnud tärpentinipistaatsia ehk õlipistaatsia kreekakeelsest nimetusest τερεβινθίνη.

Tärpentini tunti juba antiikajal. Toona valmistati seda okaspuude, eelkõige kuuse ja männi vaigust utmise teel.

Hiljem õpiti puidu utmisel lisaks tõrvale koguma ka lenduvat ja tugevasti haisvat tärpentinifraktsiooni. Sel moel toodetud tärpentinil oli oksüdeerivaid omadusi, mil oli oluline osa õlimaalitehnika arengus. Värvipigment segati värnitsa ja tärpentiniga. Tänu tärpentini oksüdeerimisele kuivas värv kiiremini.

Herty süsteem okaspuult tärpentini kogumiseks, Põhja-Floridas USA-s u 1936

Tärpentini toodetakse ka järgmistelt männiliikidelt kogutavat vaigust: harilik mänd, mägimänd, must mänd, merimänd ja pikaokkaline mänd (P. palustris).[2]

Suuremõõduline tärpentinitootmine algas tselluloositööstuse arenedes, kui seda hakati tootma puidujäätmeist. Tärpentini kasutati peamiselt värvitööstuses lahusti ja vedeldajana. Tänapäeval tarvitatakse puutärpentini keemia- ja kosmeetikatööstuses, näiteks kampri, määrdeõlide, lõhnaainete ja vaikude valmistamiseks.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 706,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  2. Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 707,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010

Välislingid muuda