112 (hädaabinumber)
112 on hädaabinumber, mida saab valida ilma kõnealustustasu ja minutitasuta kõigilt laua- ja mobiiltelefonidelt või taksofonidest, et saada ühendust hädaabiteenistustega (päästeteenistus, politsei või kiirabi).
112-le helistamiseks ei pea ette valima riigi, linna või maakonna koodi.
Euroopa hädaabinumber 112 loodi Euroopa Nõukogu otsusega 29. juulil 1991.[1]
Number on kasutusel Euroopa Liidus ja mitmetes riikides üle kogu maailma. Mõnedes riikides on 112 kasutusel paralleelselt vana hädaabitelefoninumbriga, näiteks Suurbritannias on kasutusel 999 ja 112. USAs on mõned sidefirmad seadnud nii, et numbrile 112 tehtavad kõned ühendatakse numbrile 911.
Kasutus muuda
Euroopa Liidus on hädaabinumbri 112 töökorralduse organiseerimine ja finantseerimine liikmesriikide õlgadel. Liikmesriikide otsustada on ka, kuhu kõne ühendatakse. Näiteks Eestis vastavad numbrile 112 tehtud kõnedele vastava väljaõppe saanud Häirekeskuse töötajad. Numbrit kasutavad ka Euroopa Liidu kandidaatriigid ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigid.
ITU soovitab oma liikmesriikidel hädaabinumbrit valides võtta peamiseks numbriks 112, 911 või mõlemad. GSM-standardi järgi on 112 hädaabinumber ja see võimaldab valides 112 saada hädaabiga ühendust ka Põhja-Ameerikas, kus sideoperaatorid ühendavad numbrile 112 tehtud kõned automaatselt numbrile 911. Austraalias ühendatakse 112 kõned numbrile 000.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Euroopa 112 päev, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)