Alarmsõiduk

Alarmsõiduk on kiireloomuliste ametiülesannete täitmiseks mõeldud sõiduk.

Alarmsõiduki omanikud

Eesti Vabariigis eraisik alarmsõidukit omada ei saa. Alarmsõidukit saavad omada juriidilised isikud.

Personaalne alarmsõiduõigus

Eestis on teatavate ametikohtadega seotud sõidukid alatiselt alarmsõiduõigusega. Sellisteks ametikohtadega seotud sõidukiteks on presidendi ametiauto, kaitseväe juhataja ametiauto, ministrite ametiautod jmt. Alarmsõidu tegemine ei ole kohustuslik vaid on vajaduspõhiselt võimalik. Alarmsõiduõigusega isik ei pea alati autos olema, kui tema ametisõiduk kasutab alarmsõidu õigust. Näiteks võidakse alarmsõitu kasutada ka ametnikule järgi minemiseks vmt põhjusel.

Ülesandepõhine alarmsõiduõigus

Ülesandepõhine alarmsõiduõigus on politseisõidukil, kiirabisõidukil, päästesõidukil jne. Ülesandepõhisus tähendab, et alarmsõidu vajaduse peab tingima sõidukiga täidetava ülesande kiireloomulisus. Näiteks sõidab päästesõiduk sündmuskohale alarmsõidu õigust kasutades, kuid päästetöö lõppedes lahkub sündmuskohalt kõiki liiklusreegleid järgides. Üldiselt määrab alarmsõidu vajaduse häirekeskus, mille töötaja kasutab appikutsete prioriseerimist. Appikutse klassifitseeritakse varem määratletud tunnuste alusel. Kõik appikutsed ei eelda alarmsõidu kasutamist. Teatud juhtudel võib sõidukiga liikuva meeskonna juht iseseisvalt otsustada alarmsõidu õiguse kasutamise. Näiteks võib kiirabisõidukis patsiendi seisund järsult halveneda ning kiiremaks haiglasse jõudmiseks kasutatakse alarmsõitu, kuigi algne appikutse alarmsõidu luba ei andnud.

Alarmsõidukite nimekiri

Valdkondade ministrid määravad allasutuste alarmsõidukite arvu. Kui arvu soovitakse muuta, siis selleks annab loa minister.

Alarmsõiduki (alarmsõidukijuhi) õigused

Alarmsõiduk võib kõrvale kalduda osadest liiklusseaduse nõuetest. Näiteks võib alarmsõiduk ületada kiirust. Samas peab alarmsõidukjuht alati tagama ohutuse. Alarmsõidukijuht peab omama vastava kategooria juhitunnistust ja tema tervis peab vastama nõuetele. Läbitud peab olema spetsiaalne alarmsõidukijuhi täiendõpe. Alarmsõidukijuht peab olema kaine. Tuleb ette olukordi, kus alarmsõidukijuht peab kaaluma, ega tema tegevus appiminekul põhjusta suuremat kahju. Sellisteks olukordadeks võivad olla sõit haljasalal, sõit tihedas rahvamurrus ja sõit vastassuunavööndis.

Jälitussõiduk

Alarmsõiduk on liigilt jälitussõiduk. Jälitussõiduk ei kanna spetsiaalseid alarmsõidukitunnuseid (vilkurid; värvikombinatsioon), kuid omab alarmsõidukiga võrdseid õigusi. Jälitussõidukeid kasutatakse vaid julgeoleku valdkonnas ning jälitussõiduki juhil peab kaasas olema jälitussõiduki kaart.