Liiklusõnnetus

Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju.

Liiklusõnnetuste teemaline sotsiaalgrafiti Tartu Vabadussilla all, 2011

Külgkokkupõrge

Laupkokkupõrge

Liiklusõnnetuste liigid

Inimkannatanutega õnnetused võib liigitada kolme suuremasse rühma: sõidukite otsasõidud jalakäijatele, ühesõidukiõnnetused (sõidukite teelt väljasõidud) ja liikuvate sõidukite omavahelised kokkupõrked (laupkokkupõrge). Muud liiklusõnnetused on sõidukite otsasõidud loomadele ja seisvatele sõidukitele ning need moodustavad õnnetuste koguhulgast ligikaudu 7,3%.

Põhjused

Liiklusõnnetuste põhjused on tegurid, mis põhjustavad liiklusõnnetuse toimumise. Nendeks võivad olla inimtegurid, ilmastikunähtused, tehnilised vead.

Inimtegurid

Ohtlik liikluskäitumine Riia maanteel Tartus 2021. aasta detsembris

Inimtegurite hulka kuuluvad kõik tegurid, mis on seotud autojuhtide ja kõigi teiste isikutega, kes teel liiklevad või liiguvad. Näiteks autojuhi käitumine sõiduteel, tema nägemine ja kuulmine, reaktsioonikiirus ja otsustusvõimekus.

1995. aasta uurimus, mis põhines USA ja Briti õnnetuste statistikal, näitas, et juhtide eksimus, joove või muud inimtegurid põhjustasid ligikaudu 93% kõigist õnnetustest.

Liikluseeskirja rikkumine

Liiklusreeglite eiramine on otsene liikluseeskirja rikkumine, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse ja halvemal juhul kaasnevad sellega ka inimohvrid. Liiklusseaduse järgimine on kõigile kohustuslik, sest liiklejad eeldavad üksteiselt teatud situatsioonis harjumuspärast käitumist ja kui kellegi tegevus erineb tavapärasest, siis ei osata vastu võtta õigeid otsuseid ning võib tekkida ohtlik olukord kõigile liiklejatele. Kõige ohtlikumad liiklusreeglite eiramised on liigne kiirus, eesõigusreeglitest mitte kinnipidamine (foorituled ja eesõigusmärgid, parema käe reegel), vale paiknemine teel, valed manöövrid, valgustusseadmete väärkasutamine (täistuledega pimestamine) ja vähekaitstud liiklejate, nagu jalgratturid ja jalakäijad ohustamine.

Alkohol

Alkoholi mõju all sõiduki juhtimine suurendab liiklusõnnetuste toimumise tõenäosust. Joobes juht ei hinda liiklusolukorda objektiivselt, võib teha ohtlikke ning läbimõtlemata manöövreid. Tema reaktsioonivõime on palju aeglasem kui kainel inimesel. 2012. aastal on Eestis joobes juhtide tekitatud liiklusõnnetuste osakaal kõikidest õnnetustest 12,3%.

Kogemus ja vanus

Sõidukogemus on inimese praktiliste kogemustega omandatud võime turvaliselt liigelda ja lahendada keerukaid liiklusolukordi. Vähem on sõidukogemust noortel juhtidel, kes kipuvad tegema ohtlikke manöövreid ja ületama kiirust, et saada adrenaliinisüst. Sõidu pikkust ja kestust arvestades on noorte autojuhtide õnnetuste arv 5–7 korda suurem kui keskealistel juhtidel. Järelikult on vanus olulisem tegur kui kogemus. Raskeid liiklusõnnetusi põhjustavad peamiselt noored juhid, kes on oma vähestest kogemustest hoolimata riskialtimad ning käituvad liikluses ettearvamatult, oskamata liiklusolukordi objektiivselt hinnata. Nad ületavad sageli piirkiirust ja sooritavad möödasõite selleks mitte ette nähtud kohas. Samuti istub järjest rohkem juhtimisõiguseta noori autorooli. Lõuna prefektuuri andmetel põhjustavad 40% raskete tagajärgedega liiklusõnnetustest ning 38% kõigist joobes juhi süül toime pandud õnnetustest Lõuna-Eestis just noored juhid (16–30 a).

Väsimus

Väsimus võib suurendada liiklusõnnetuse toimumise tõenäosust. Pidevalt sundasendis istuvat ja üleväsinud inimest võib sõidu ajal ootamatult tabada infarkt, mille tagajärjel kaotab juht kontrolli sõiduki üle. Küsitlused on näidanud, et ligikaudu 15% juhtidest istub regulaarselt autorooli isegi siis, kui tunneb end väsinuna ja on öösel magamata. Selle tõttu on vähenud juhi reaktsioonivõime ja tähelepanelikkus. Ta võib kalduda vastassuunavööndisse või sõita teelt välja. Juht võib roolis olles uinuda ja sõiduki üle kontrolli kaotada. Kutselised juhid peavad järgima töö- ja puhkeaja seadust, mida kontrollitakse sõidumeerikuga. Seaduse rikkumine on karistatav rahatrahviga. Sõidumeeriku eesmärk on tagada pikamaajuhtidele piisavalt puhkeaega, et vältida autoroolis uinumist ja väsimust, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse.

Ravimite kõrvaltoimed

Mõned ravimid võivad põhjustada unisust ja uimasust. Seetõttu tuleb enne sõitu alati veenduda, et võetud preparaadid ei avalda mõju mootorsõiduki juhtimisele. Selleks on pakendites olemas infolehed, kus on vajalik info kirjas.

Juhi psüühiline olek

Juhi emotsionaalne seisund nagu kurbus, närvilisus, viha ja ärevus võivad oluliselt mõjutada liikluskäitumist. Need emotsioonid võivad juhi tähelepanu mujale suunata, mille tõttu ta ei suuda liiklusolukorda objektiivselt hinnata ja võib ettearvamatult käituda, näiteks ületada kiirust, teha ohtlikke manöövreid ja rikkuda liikluseeskirja.

Ilmaolud ja nähtavus

Ilmaolude hulka kuuluvad näiteks vihm, udu, lumi, rahe. Udu ja sademete tõttu väheneb oluliselt teenähtavus. Juhil on raske aru saada, kust lõpeb tema sõidurada, ning keeruline on hoida sõidukit oma rajal. Lisaks suureneb metsloomadega kokkupõrkeoht. Liiklemisel päevavalguses ja ööpimeduses on samuti palju erinevusi. Sõiduki tuled ei pruugi tagada piisavat valgustust öisel sõiduteel ning vastutulevate sõidukite tuled pimestavad juhti, vähendades silma reageerimisvõimet.

Kiirus

Sõidukiirus mõjutab oluliselt liiklusohutust, sest see suurendab õnnetusse sattumise tõenäosust. Suurema kiiruse juures on inimesel raskem õigeaegselt reageerida ning õnnetusi ära hoida. Kiiruse suurenemisel kasvab ka pidurdusteekonna pikkus. Suuremad kiirused suurendavad saadud vigastuste raskusastet. Mida suurem on kiirus, seda tõsisemad on vigastused, sest kokkupõrkel vabaneb suurem energiahulk. Õnnetuse raskusaste sõltub ka kokkupõrganud sõidukite massist. On tõestatud, et kiiruse muutumise ja liiklusõnnetuste vahel kehtib järgmine seos: liiklusõnnetuste arv väheneb, kui väheneb kiirus ja vastupidi. Et liiklus oleks võimalikult ohutu, on sõiduteedele määratud kiiruspiirangud, mida iga autojuht peaks järgima.

Ennetamine

Ennetamine on valik tegevusi, mille eesmärk on, et liiklus oleks ohutum ja et tulevikus toimuvad õnnetused ei oleks fataalsed. 2012. aastal hukkus Eestis liiklusõnnetustes 87 inimest. Varasematel aastatel on hukkunute hulk olnud veelgi suurem. 2006. aastal koguni 204. Liiklusõnnetuste statistikast nähtub, et riik peab suurendama kulutusi liiklusõnnetuste ennetamisele. Viiakse läbi mitmesuguseid ohutusalaseid koolitusi. 2011. aastal muutus kohustuslikuks pimedasõidukoolituse läbimine juhtimisõigust omandavatele juhtidele. Pidevalt täiustatakse liiklusjärelevalvet ja rikkujate karistused muutuvad karmimaks. Juhil on keelatud sõidu ajal rääkida mobiiltelefoniga, kui see pole kasutusel vabakäeseadmena, kuna see hajutab tähelepanu ja vähendab reaktsioonivõimet, mis võib tingida ohtliku liiklusolukorra või koguni liiklusõnnetuse. Kehtestatakse kiiruspiiranguid, mille määra pidevalt alandatakse, kuna õnnetuste hulk on endiselt suur. Korraldatakse massimeedia kampaaniaid joobes sõidukijuhtimise vastu.

Autode turvalisus ja tehnoloogia

Selleks, et vähendada inimohvrite arvu ja vigastusi õnnetustes, on autotootjad pidevalt täiustanud sõidukeid turvameetmetega, nagu turvavööd, turvapadjad ja ABS-pidurid. Turvavööd hoiavad ära inimese väljapaiskumise sõidukist, kui on toimunud kokkupõrge. Samuti vähendab see tõenäosust, et inimene inertsi mõjul kehaosa kuhugi ära lööb. Eelkõige hoitakse sellega ära peatraumad. Turvapadjad on mõeldud löökide pehmendamiseks, et ei tekiks eluohtlikke traumasid. Uurimused on näidanud, et turvapadjad on vähendanud laupkokkupõrgetel suremust 25% võrra; turvavöö kasutamine 75% võrra ja mõlema kasutamine samaaegselt 80% võrra.

ABS-pidurid väldivad rataste seiskumise järsul pidurdamisel ja libedal teel. Selle tulemusel säilib sõiduki juhitavus. Ohu tundmisel vajutab juht automaatselt pidurile ning rattad võivad seiskuda, mille tulemusena ei ole võimalik autot enam roolist juhtida ja liiklusõnnetust vältida.

Autotootjad töötavad aktiivselt välja ka automaatseid seadmeid, mis analüüsivad sõidukite ees toimuvat ning vajadusel pidurdavad automaatselt hoo maha, et ei toimuks kokkupõrget jalakäija, jalgratturi või sõidukiga. Autotootja Volvo on oma uuematele mudelitele paigaldanud sellise ohutusseadme City Safety. Sõidukite turvalisus sõltub oluliselt ka hooldusest. Regulaarselt tuleb hooldada pidureid ja vedrustust ning veenduda, et rehvid on kvaliteetsed ja mustrijääk piisav.

Liiklusõnnetuste statistika Eestis

Eestis on 2012. aasta seisuga 602 133 sõiduautot, 4311 bussi ja 88 045 veokit.

Sõidukite liigid ja arv Eestis

Autod	Bussid	Veokid
602 133	4311	88 045

2011. aastal kogunes õnnetusi 1876, hukkunuid oli 101 ja vigastatuid 1876.

2012. aastal toimus Eestis 1381 liiklusõnnetust. Nendes hukkus 87 inimest, kellest 30 olid jalakäijad. Vigastada sai 1706 inimest. Alkoholijoobes mootorsõidukijuhtide tõttu toimus kokku 170 liiklusõnnetust, milles hukkus kaheksa ja sai vigastada 231 inimest.

2019. aastal toimus 1415 õnnetust, neis hukkus 53 inimest. Vigastada sai 1408 inimest

2020. aastal toimus 1365 kannatanuga õnnetust: hukkus 60, neist jalakäijaid 13. Vigastada sai 1574 inimest. Alkoholijoobes sõidukiõnnetusi toimus 132, nendes hukkus 12 ja vigastada sai 153 inimest. Jalgratturid sattusid avariisse 340 korral, hukkus neli ratturit. 55% juhtumitest moodustasid kokkupõrked teiste sõidukitega.

Liikluskindlustus

Liikluskindlustus on kohustuslik igale liikluses osalevale kindlustuskohustusega sõidukile. See korvab teistele sõidukitele tekitatud kahju. 2012. aastal oli liiklusõnnetuste kahjukindlustus 4,17 miljonit eurot. Aasta varem oli kahjukindlustuse summa 4,48 miljonit eurot. Lisaks suurtele summadele kulub kahju kannatanud auto remontimiseks palju aega, aga paljudel isikutel on sõidukit vaja iga päev.

Kahjukindlustus (eurodes)

2011. aastal	2012. aastal
4 482 9100	4 017 2100

Välislingid

• Kadri Valner. Ajakirjandus 20. sajandi alguse liikluspildi vahendajana Eesti Maanteemuuseum