Ava peamenüü
1928. a sõnastati teedeministeeriumi tehnikaosakonna visioonidokumendis, et Eesti teede põhitüübiks on kordaseatud kruusatee ja selle korrashoiu masinaks on roopaid äralõikav ja teed tasandav teehöövel. Fotol teehöövel Bitvargen-Ilmarine töötamas 5. mail 1928 Pärnu-Tallinna maantee 13. kilomeetril
Bitvargenile lüüakse hääled sisse (2016)

Eesti Maanteemuuseum (EMm) asub Põlvamaal Varbuse külas, endises Varbuse postijaama kompleksis, ning on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutseva Maanteeameti struktuuriüksus.

Muuseum avati külastajatele 2005. aastal ning selle eesmärgiks on Eesti teepärandi ja tee-ehituse ajaloo kogumine, säilitamine, uurimine ja tutvustamine. Eesti Maanteemuuseumi 43 000 säilikust koosneva kogu hulka kuulub ka Ida-Euroopa suurim tee-ehitusmasinate kollektsioon.

Eesti Maanteemuuseumi püsinäitused

Tee ajalugu!

Muuseumi esimene püsinäitus "Tee ajalugu!" avati  Varbuse postijaamas 2005. aastal. Tegu oli näitusega Eestimaa teede ajaloost, mis tutvustas teede ja liikumisviiside arengut alates muinasajast kuni tänapäevani. Näitus pälvis Eesti muuseumite kõrgeima tunnustuse Muuseumirott 2006 ning oli järgmisel aastal ka Euroopa Muuseumite aastaauhinna nominent.

Teeaeg

2010. aastal valmis maanteemuuseumi Teeaeg, piire nihutav näitusekeskkond vabas õhus ning ootamatu arhitektuur Lõuna-Eesti maastikus. Umbes pooleteisele hektarile paigutuv Teeaeg koosneb kahest suuremast osast: ekspositsiooni- ja puhkealast. Ekspositsioonialal paiknevad ajalooline teeruum ning teetähiste ja masinate väljapanekud. Puhkealal asuvad vigurivändarada, liikluslinn ja mänguväljak. Kaht ala ühendab Vati sild, 1884. aastast pärit Eesti vanim terasest maanteesild. Näitus pälvis Eesti muuseumite seas Aasta tootearendaja 2010 tiitli ning EAS ettevõtluse auhinna Turismi uuendaja 2011. Välialadel kasutatud graafilise betooni tehnoloogiat tunnustati 2010. aastal Aasta betoonehituse eriauhinnaga, näitus tervikuna valiti Eesti Maastikuarhitektide Liidu poolt aasta maastikuarhitektuuri teoks.

Head teed!

2016. aastal läbisid põhjaliku uuenduskuuri postijaama näitustesaalid – avati uus püsinäitus "Head teed!", mis räägib teede ja tee-ehituse lugu kuni 20. sajandi alguseni. Näitusepinnana võeti kasutusele Varbuse postijaama kelder, teisel korrusel avati postijaama olustikku tutvustav lastemuuseum, jaama tõllakuuris saab külastaja tutvuda hobuvankrite väljapanekuga.

Masinate valitsemine

2019. aasta suvest on avatud muuseumi uus näitusehoone. 1500 m² suurusel pinnal paiknevas ekspositsioonis on välja pandud Eestimaa teid ehitanud võimsad masinad kuni aastani 1990, nende seas ka Eesti esimene teehöövel Bitvargen (1923).  Samuti mõtestab väljapanek lahti  autokasutuspraktikaid aastatel 1920-2000, rääkides, kuidas on autost kui luksusesemest saanud tarbevahend. Ülesehituselt keskendub see kolmele suurele valdkonnale: autokultuuri, teemasinate ja liikluskasvatuse ekspositsioonile. Näitusel saab külastaja tervikliku ülevaate autoajastu mõjudest Eesti teede ja liikluse ajaloole.

Eesti Maanteemuuseum numbrites

Eesti Maanteemuuseumi territooriumi üldpind on 76 500 m², sellest hõlmavad ekspositsioonipinnad 9735 m² ja hoidlad 874  m². Muuseumi kogusse kuulub üle 43 000 museaali.

Muuseumit külastab aastas umbes  30 000 - 32 000 inimest, peamiselt suvehooajal (mai-september).

Lisaks püsinäitustele koostab muuseum keskmiselt 3-5 ajutist näitust aastas. Muuseumi haridusprogrammides osaleb keskmiselt 3500-4000 last aastas, suurem osa neist liiklushariduslikes programmides. Liikluskasvatuse ja -kultuuri edendamine koostöös Maanteeametiga on muuseumi üks prioriteetsetest tegevustest.

Muuseum publitseerib keskmiselt 2-3 mahukamat raamatut aastas, lisaks 7-10 teadusartiklit ja kaastööd erinevates väljaannetes.

VälislingidRedigeeri