Mulberry sadam

Mulberry sadam (inglise keeles Mulberry Harbour) oli Teises maailmasõjas Suurbritannia ajutise sadama tüüp.

Säilinud osa Mulberry sadamast (2010)

Säilinud osa Mulberry sadamast (2010)

Mulberry sadamad olid kunstlikud sadamad, mis olid projekteeritud liitlaste maabumiseks Normandias pärast Normandia dessanti 1944. Kõige olulisem Mulberry sadamate juures oli see, et laevade lossimisel olid sadamasillad ujuvad. Seetõttu sai maha laadida nii tõusu kui ka mõõna ajal.

Pärast Normandia dessanti oli liitlastel vaja toimetada Prantsusmaa vabastatud rannikule tohutus koguses sõjaväelasi, sõjavarustust ja nii edasi. Seda ei saanud teha ametlike sadamate kaudu, mis olid esialgu kõik Saksamaa kontrolli all. Sellepärast otsustasid liitlased ise ajutised sadamad rajada.

Vahetult pärast dessanti toimetati Prantsusmaa rannikule kümnete kaupa mahakantud või mahakandmisele kuuluvaid laevu, millest mõned sõitsid sinna omal jõul ja mõned pukseeriti. Need uputati, et vähendada rannikul lainetust. Niimoodi valmistati ette viis piirkonda, mida nimetati Gooseberry sadamateks. Neid oli viis: Utah Beach, Omaha Beach, Gold Beach, Juno Beach ja Sword Beach. Nendesse Gooseberry sadamatesse uputati vastavalt 10, 14, 15, 11 ja 9 laeva.

Kõigest kolm päeva pärast D-päeva, 9. juunil valiti Gooseberry sadamatest välja kaks, nimelt Omaha ja Gold Beach, ning neid täiendati, kujundades nad ümber Mulberry-tüüpi sadamateks. Neile anti koodnimed Mulberry A ja B, aga põhiliselt hakati neid kutsuma nimedega Port Omaha ja Port Winston. Neid sadamaid kasutasid peamiselt vastavalt USA ja Suurbritannia väed. Mulberry sadamatele lisati Phoenixi lainemurdjad ja ujuvkaid.

Mulberry A asus tänapäeva Saint-Laurent-sur-Meri vallas. Sadamat kaitsvad uputatud laevad ja ujuvkaid ei olnud kindlalt merepõhja kinnitatud ning kui 19. juunil tabas seda piirkonda torm, lõhkus see sadamaehitised. Otsustati, et seda sadamat ei ole otstarbekas taastada.

Mulberry B asus tänapäeva Arromanchesi vallas. Kuna Mulberry A langes kasutusest välja märksa varem kui esialgu plaanis, jäi brittide Port Winston pikaks ajaks ainsaks Mulberry sadamaks ja just sellele sadamale viitavad artikli juures olevad geograafilised koordinaadid. Ehkki Port Winston oli kavandatud üksnes 3 kuuks, kasutati teda täies mahus 8 kuud ja üleüldse 10 kuud, kuni lõpuks oli kontrolli alla võetud Antwerpen, mille kaudu sõjaväe varustamist jätkati. Port Winstoni kaudu toimetati Prantsusmaale 3½ miljonit inimest, ½ miljonit sõidukit ja 4 miljonit tonni varustust. Selleks, et sadamat nii kaua kasutada saaks, täiendati sadamas olevat Phoenixi lainemurdjat eriliselt tugevdatud kessooniga.

Sõjaväeinsenerid järjest täiustasid Port Winstonit. Sadamale kulutati 600 tuhat tonni betooni. Lõpuks oli sadamas 33 sadamasilda ja nende vahel oli 15 km ujuvteid, mida mööda inimesi ja sõidukeid maale toimetati. Port Winston on pioneeriteenistuse saavutuste kohta üks parimaid näiteid läbi ajaloo.

Kaks nädalat pärast D-päeva saatis USA Normandia rannikule oma variarmee, et see ehitaks võltsi Mulberry sadama. Variarmee oli spetsialiseerunud kõiksugustele sõjaväega seotud võltsitud objektide rajamisele, mis ülalt vaadates pidid ehtsatena tunduma. Nende tegevus oli edukas ja libasadam tõmbas sakslaste tuld õigelt sadamalt ära.

Port Winstoni jäänused on Arromanchesis tänapäevani näha. See on valla peamine vaatamisväärsus. Vallas on Normandia lahingule pühendatud muuseum ja sõjaväekalmistu.

Välislingid

• Mulberry Harbours (inglise keeles)
• Pilt Mulberry sadama sadamasilla kohaletoimetamisest Normandia randa
• Pildid sõjaaegsest Mulberry sadamast