Ingo Normet

eesti teatripedagoog ja lavastaja

Ingo Normet (8. juuni 1946 Tallinn8. september 2022) oli eesti teatripedagoog ja lavastaja.[1]

Ingo Normet 14. aprillil 2014 Eesti Teatriliidus raamatuesitlusel

HaridusRedigeeri

Ta lõpetas 1964 Tallinna 10. Keskkooli ja 1969 Moskva Riikliku Teatriinstituudi (GITIS) lavastaja erialal. Täiendas end 1981–1984 Leningradi Teatri- ja Kinematograafiainstituudis ja 1990. aastail Helsingi Teatrikõrgkoolis.

TöökäikRedigeeri

Aastatel 19691982 töötas ta lavastajana Endla teatris ja 19821991 oli seal peanäitejuht. Ühtlasi oli Normet 1973–1974 Tallinnfilmi režissöör (1973. aastast teine režissöör Grigori Kromanovi filmis "Briljandid proletariaadi diktatuurile").

1991. aastal sai temast Eesti Televisiooni Teleteatri pearežissöör.

Alates 1990. aastast on ta tegutsenud õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis, aastatel 1995–2011 oli kooli juhataja, alates 1996. aastast professor. Oli nelja lennu: XVI, XIX, XXI ja XXIII juhendaja, käivitas ametliku ja süsteemse lavastajaõppe ja lõi kooli teatrialase raamatukogu EMTA raamatukogu filiaalina.

Õpetanud ka Liège'is, Berliinis ja Helsingis. Üle 110 lavastuse Eesti ja Soome teatrites ning Eesti Televisiooni Teleteatris. Avaldanud teatriteoreetilisi artikleid.[1]

Eesti Lavastajate Liidu esimees (1993–1995), Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu liige (1991–2017 ).[1]

TunnustusRedigeeri

LavastusedRedigeeri

Aleksei Arbuzov, “Pihtimuste öö” 1968

Josef Topol, “Kass rööbastel” (esietendust ei toimunud, sest autor keelati NSV Liidus) 1968

Dagmar Normet, “Vöödiline hobune” 1968

Aleksandr Volodin, “Viis õhtut” 1969

John Patrick, “Kummaline missis Savage” 1969

Albert Koeney / Kaarin Raid, poeetiline kompositsioon “Vihmade vaikus” 1969

Miroslav Mitrovič, “Röövimine keskööl” 1969

Peter Weiss, “Kuidas härra Mockinpott hädast ja viletsusest pääses” 1969

Aleksandr Volodin, “Ärkamine” 1971

Maiju Lassila / Ingo Normet, “Tuletikke laenamas” 1971

Juhan Liiv / Ingo Normet, “Vaim ja tuluke” 1971 ETV

Agatha Christie, “Hiirelõks” 1971

Oskar Luts / Ingo Normet, “Vaikne nurgake” 1972

Vaino Vahing, “Suvekool” 1972

Zorair Halaphjan, “Hällilaul” 1972

Valentin Katajev / Mati Unt, “Vikerkaarelill” 1972

P. E. Beaumarchais, “Figaro pulm” 1973

Juhan Liiv / Ingo Normet, “Valu” 1973

Leonid Žuhhovitski, “Sa ei tea, kui valus mul on” 1974

Samuil Aljošin, “Oli kord armastus” 1974

Molière, “Tartuffe” 1975

Ott Kool, “Maarja maal” 1975

Ingo Normet, “Jaapani muinasjutt” 1975

Tšõngõz Ajtmatov / Kaltai Muhhamedzanov, “Tõus pühale mäele” 1975

Jevgeni Švarts, “Tuhkatriinu” 1975

Boriss Vassiljev, “Ärge tulistage valgeid luiki!” 1976

Tennessee Williams, “Iguaani öö” 1976

Stanislav Grochowiak, “Püsime veel sadulas, härrased!” 1976

Ingo Normet, “Muinasjutt Siiami printsist” 1976

Jack Popwell, “Missis Piper juhib juurdlust” 1977

Anton Hansen Tammsaare / Ingo Normet, “Otto Almari nägemus” 1977

Kazys Saja, “Puutuvid” 1977

Maiju Lassila, “Tark neitsi” 1978

Henrik Ibsen, “Doktor Stockmann” 1978

Ingo Normet, “Hirvepoiss” 1978

Dagmar Normet, “Jumpovaari” 1978

William Shakespeare, “Mõõt mõõdu vastu“ 1979

Mati Unt, “Doktor Noormanni kirjasõprade kokkutulek” 1979

Juhan Smuul, “Atlandi ookean” 1979

Paul-Eerik Rummo, “Tuhkatriinumäng” 1979

Ingo Normet / Hando Runnel, “Muinasjutt Pöial-Liisist” 1980

Arijs Geikins, “Legend Kaupost” (Jaan Kaplinski töötlus) 1980

Piret Udikas, “Ühe ema lapsed” 1980

Thornton Wilder, “Meie linnake” 1980

Jevgeni Švarts, “Draakon” 1981

Aleksandr Vampilov, “Vanem poeg” 1981

August Jakobson / Vaino Vahing, “Vaeste patuste alev” 1981

Valentin Katajev, “Puhkepäev” 1981

Agatha Christie / Edgar Allen, “Kutse mõrvale” 1982

Vladimir Majakovski, “Saun” 1982

Stephen Poliakoff, “Superdiskor” 1982

Hans Christian Andersen / Ingo Normet, “Näkineid” 1982

Ödön von Horváth, “Lood Viini metsadest” 1983

Aleksandr Tšervinski, “Viktoria” 1983

Kalle Käsper, “Doktor Stockmanni variant” 1983

Franc Pocci, “Sinihabe” 1983

Ott Kool, “Musta kassi öösel ei näe” 1984

Ivan Turgenev, “Kuu aega maal” 1984

Jean Anouilh, “Orniphle ehk Tuuleiil” 1984

Valter Udam, “Vastutus” 1985

Bertolt Brecht, “Mees on mees” 1985

Mihkel Tiks, “Vana Toomas” 1985

William Wycherley, “Provintsitar Londonis” 1985

Azat Abdullin, “Peremees” 1986

Ingo Normet, “Tuglase elu” 1986

August Kitzberg, “Libahunt” 1986

Ott Kool, “Reporterid” 1987

Lev Tolstoi, “Ja pimeduses paistab valgus” 1987

Mihhail Bulgakov, “Molière” 1987

Kersti Merilaas, “Pilli Tiidu” 1988

Mihhail Bulgakov, “Koera süda” 1988

György Spiró, “Aed” 1988

György Spiró, “Kanapead” 1989

Raimond Kaugver, “Saturnuse lapsed” 1989

John Kander / Fred Ebb, “Zorbas” 1989

Bernard Slade, “Tuleval aastal samal ajal” 1989

Claude Magniere, “Blaise” 1990

Molière, “Don Juan” 1990

Astrid Lindgren, “Vahtramäe Emil” 1990

Peter Shaffer, “Must komöödia” 1991

Henrik Ibsen, “Kummitused” 1991

Anton Hansen Tammsaare / Ingo Normet, “Otto Almari nägemus” 1991

Gabriel Garcia Márquez, “Naine, kes saabus kell 6″ 1992

Mihkel Mutt, “1991″ 1992

Enn Vetemaa, “Lipugambiit” 1992

Enn Vetemaa, “Anatoomikumi etüüd” 1992–93

Neil Simon, “Biloxi Blues” 1992

Arthur Schnitzler, “Ringmäng” 1993

Jacob ja Wilhelm Grimm / August Kitzberg / Walt Disney / Ingo Normet, “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” 1993

Madis Kõiv / Aivo Lõhmus, “Põud ja vihm Põlva kihelkonnan neljatõistkümnendämä aasta suvõl” 1993

Victor Hugo, “Angelo, Padua türann” 1994

Molière, “Ihnus” 1995

William Shakespeare, “Mõõt mõõdu vastu” 1995

Samuel Beckett, “Godot’d oodates” 1996

Jerry Herman, “Hallo, Dolly!” 1996

William Shakespeare, “Eksituste komöödia” 1998

William Shakespeare, “Kuningas John” 1998

Arto Paasilinna / Jorma Kairimo, “Äikesejumala poeg” 1998

Molière, “Ihnur” 1999

Aleksis Kivi, “Nõmmekingsepad” 2000

William Shakespeare, “Eksituste komöödia” 2000

Pedro Calderón de la Barca, “Elu on unenägu” 2000

Hugo Raudsepp, “Mikumärdi” 2000

Ödön von Horváth, “Lood Viini metsadest” 2001

August Kitzberg, “Suur Kosjasõit” 2002

Ferenc Molnar, “Liilia” 2002 ED

Vaino Vahing, “Testament” 2003

John Millington Synge, “Martini ja Mary lugu” 2005

Arthur Miller, “Müügimehe surm” 2006

Mati Unt / H. Chr. Andersen, “Tinasõdur, baleriin ja siga” 2006

Anton Tšehhov, “Kajakas” 2006

A. H. Tammsaare, “Kuningal on külm” 2006

Reko Lundán / Ingo Normet, “Suurema kurbuseta” 2007

Tennessee Williams, “Iguaani öö” 2008

Mati Unt, “Räägivad” 2009

Variandid Shakespeare´i “Suveöö unenäost” Mendelssohn-Bartholdi sümfoonilises süidis “Suveöö unenägu” 2009

Kay Pollak, “Nii nagu taevas” 2009

M.Unt “Huntluts” 2010

G.C.Menotti „Vanatüdruk ja varas” 2010

V. Vahing “Pulmad” 2011

E. Hemingway “Viies kolonn” 2011

W. Shakespeare “Mõõt mõõdu vastu” 2012

Maurice Maeterlinck “Sinilind” 2013

Bertolt Brecht / Hella Wuolijoki “Härra Puntila ja tema sulane Matti” 2013

Viiu Härm / Paul-Eerik Rummo „Körged, körged Köpu mäged“ 2014

Henrik Ibsen “Brand” 2014

W.Shakespeare / L.Sipari / L.Urpelainen “Romeo vs. Julia” 2015

Vaino Vahing “Mees, kes ei mahu kivile” 2017

Jerome Kilty “Armas luiskaja” 2019

TeosedRedigeeri

Artiklid
  • Veelkord Stanislavskist. // TMK (1982) 6, Lähtudes Diderot'st. // Teater. Muusika. Kino (1995) 12
  • Võimalused ja võimatused. // TMK (1999) 4
  • Lavastajate koolitus – uus või vana? // Teatrielu 2000. Tallinn, 2001
  • Oskused ja looming teatris. // Techne. Tallinn, 2002
  • Lea Tormise mõistatus. // TMK (2002) 12
  • Teatrist ja koolist. // Akadeemia (2006) 11.

IsiklikkuRedigeeri

Ingo Normeti vanemad olid kirjanik ja tõlkija Dagmar Normet ning helilooja Leo Normet. Ingo õde on ajakirjanik Haldi Normet-Saarna. Ingo Normeti esimene abikaasa oli tunnustatud lavastaja Kaarin Raid, nende abielust sündis poeg Ott Normet. Teist korda abiellus Ingo näitleja Tiia Kriisaga, nende poeg on Mart Normet.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

KirjandusRedigeeri

  • ETrBL, 432–433
  • EE 14, 327
  • Ingo Normet. // Lavastajaraamat. Tallinn, 2001.

VälislingidRedigeeri