Ingo Normet

eesti teatripedagoog ja lavastaja

Ingo Normet (8. juuni 1946 Tallinn8. september 2022) oli eesti teatripedagoog ja lavastaja.[1]

Ingo Normet 14. aprillil 2014 Eesti Teatriliidus raamatuesitlusel

Haridus

muuda

Ta lõpetas 1964 Tallinna 10. Keskkooli ja 1969 Moskva Riikliku Teatriinstituudi (GITIS) lavastaja erialal. Täiendas end 1981–1984 Leningradi Teatri- ja Kinematograafiainstituudis ja 1990. aastail Helsingi Teatrikõrgkoolis.

Töökäik

muuda

Aastatel 19691982 töötas ta lavastajana Endla teatris ja 19821991 oli seal peanäitejuht. Ühtlasi oli Normet 1973–1974 Tallinnfilmi režissöör (1973. aastast teine režissöör Grigori Kromanovi filmis "Briljandid proletariaadi diktatuurile").

1991. aastal sai temast Eesti Televisiooni Teleteatri pearežissöör.

Alates 1990. aastast tegutses ta õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis, aastatel 1995–2011 oli kooli juhataja, alates 1996. aastast professor. Oli nelja lennu (XVI, XIX, XXI ja XXIII) juhendaja, algatas ametliku ja süsteemse lavastajaõppe ja lõi kooli teatrialase raamatukogu EMTA raamatukogu filiaalina.

Õpetas ka Liège'is, Berliinis ja Helsingis. Üle 110 lavastuse Eesti ja Soome teatrites ning Eesti Televisiooni Teleteatris. Avaldanud teatriteoreetilisi artikleid.[1]

Eesti Lavastajate Liidu esimees (1993–1995), Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu liige (1991–2017).[1]

Tunnustus

muuda

Lavastused

muuda
  • Aleksei Arbuzov, “Pihtimuste öö” 1968
  • Josef Topol, “Kass rööbastel” (esietendust ei toimunud, sest autor keelati NSV Liidus) 1968
  • Dagmar Normet, “Vöödiline hobune” 1968
  • Aleksandr Volodin, “Viis õhtut” 1969
  • John Patrick, “Kummaline missis Savage” 1969
  • Albert Koeney / Kaarin Raid, poeetiline kompositsioon “Vihmade vaikus” 1969
  • Miroslav Mitrovič, “Röövimine keskööl” 1969
  • Peter Weiss, “Kuidas härra Mockinpott hädast ja viletsusest pääses” 1969
  • Aleksandr Volodin, “Ärkamine” 1971
  • Maiju Lassila / Ingo Normet, “Tuletikke laenamas” 1971
  • Juhan Liiv / Ingo Normet, “Vaim ja tuluke” 1971 ETV
  • Agatha Christie, “Hiirelõks” 1971
  • Oskar Luts / Ingo Normet, “Vaikne nurgake” 1972
  • Vaino Vahing, “Suvekool” 1972
  • Zorair Halaphjan, “Hällilaul” 1972
  • Valentin Katajev / Mati Unt, “Vikerkaarelill” 1972
  • P. E. Beaumarchais, “Figaro pulm” 1973
  • Juhan Liiv / Ingo Normet, “Valu” 1973
  • Leonid Žuhhovitski, “Sa ei tea, kui valus mul on” 1974
  • Samuil Aljošin, “Oli kord armastus” 1974
  • Molière, “Tartuffe” 1975
  • Ott Kool, “Maarja maal” 1975
  • Ingo Normet, “Jaapani muinasjutt” 1975
  • Tšõngõz Ajtmatov / Kaltai Muhhamedzanov, “Tõus pühale mäele” 1975
  • Jevgeni Švarts, “Tuhkatriinu” 1975
  • Boriss Vassiljev, “Ärge tulistage valgeid luiki!” 1976
  • Tennessee Williams, “Iguaani öö” 1976
  • Stanislav Grochowiak, “Püsime veel sadulas, härrased!” 1976
  • Ingo Normet, “Muinasjutt Siiami printsist” 1976
  • Jack Popwell, “Missis Piper juhib juurdlust” 1977
  • Anton Hansen Tammsaare / Ingo Normet, “Otto Almari nägemus” 1977
  • Kazys Saja, “Puutuvid” 1977
  • Maiju Lassila, “Tark neitsi” 1978
  • Henrik Ibsen, “Doktor Stockmann” 1978
  • Ingo Normet, “Hirvepoiss” 1978
  • Dagmar Normet, “Jumpovaari” 1978
  • William Shakespeare, “Mõõt mõõdu vastu“ 1979
  • Mati Unt, “Doktor Noormanni kirjasõprade kokkutulek” 1979
  • Juhan Smuul, “Atlandi ookean” 1979
  • Paul-Eerik Rummo, “Tuhkatriinumäng” 1979
  • Ingo Normet / Hando Runnel, “Muinasjutt Pöial-Liisist” 1980
  • Arijs Geikins, “Legend Kaupost” (Jaan Kaplinski töötlus) 1980
  • Piret Udikas, “Ühe ema lapsed” 1980
  • Thornton Wilder, “Meie linnake” 1980
  • Jevgeni Švarts, “Draakon” 1981
  • Aleksandr Vampilov, “Vanem poeg” 1981
  • August Jakobson / Vaino Vahing, “Vaeste patuste alev” 1981
  • Valentin Katajev, “Puhkepäev” 1981
  • Agatha Christie / Edgar Allen, “Kutse mõrvale” 1982
  • Vladimir Majakovski, “Saun” 1982
  • Stephen Poliakoff, “Superdiskor” 1982
  • Hans Christian Andersen / Ingo Normet, “Näkineid” 1982
  • Ödön von Horváth, “Lood Viini metsadest” 1983
  • Aleksandr Tšervinski, “Viktoria” 1983
  • Kalle Käsper, “Doktor Stockmanni variant” 1983
  • Franc Pocci, “Sinihabe” 1983
  • Ott Kool, “Musta kassi öösel ei näe” 1984
  • Ivan Turgenev, “Kuu aega maal” 1984
  • Jean Anouilh, “Orniphle ehk Tuuleiil” 1984
  • Valter Udam, “Vastutus” 1985
  • Bertolt Brecht, “Mees on mees” 1985
  • Mihkel Tiks, “Vana Toomas” 1985
  • William Wycherley, “Provintsitar Londonis” 1985
  • Azat Abdullin, “Peremees” 1986
  • Ingo Normet, “Tuglase elu” 1986
  • August Kitzberg, “Libahunt” 1986
  • Ott Kool, “Reporterid” 1987
  • Lev Tolstoi, “Ja pimeduses paistab valgus” 1987
  • Mihhail Bulgakov, “Molière” 1987
  • Kersti Merilaas, “Pilli Tiidu” 1988
  • Mihhail Bulgakov, “Koera süda” 1988
  • György Spiró, “Aed” 1988
  • György Spiró, “Kanapead” 1989
  • Raimond Kaugver, “Saturnuse lapsed” 1989
  • John Kander / Fred Ebb, “Zorbas” 1989
  • Bernard Slade, “Tuleval aastal samal ajal” 1989
  • Claude Magniere, “Blaise” 1990
  • Molière, “Don Juan” 1990
  • Astrid Lindgren, “Vahtramäe Emil” 1990
  • Peter Shaffer, “Must komöödia” 1991
  • Henrik Ibsen, “Kummitused” 1991
  • Anton Hansen Tammsaare / Ingo Normet, “Otto Almari nägemus” 1991
  • Gabriel Garcia Márquez, “Naine, kes saabus kell 6″ 1992
  • Mihkel Mutt, “1991″ 1992
  • Enn Vetemaa, “Lipugambiit” 1992
  • Enn Vetemaa, “Anatoomikumi etüüd” 1992–93
  • Neil Simon, “Biloxi Blues” 1992
  • Arthur Schnitzler, “Ringmäng” 1993
  • Jacob ja Wilhelm Grimm / August Kitzberg / Walt Disney / Ingo Normet, “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” 1993
  • Madis Kõiv / Aivo Lõhmus, “Põud ja vihm Põlva kihelkonnan neljatõistkümnendämä aasta suvõl” 1993
  • Victor Hugo, “Angelo, Padua türann” 1994
  • Molière, “Ihnus” 1995
  • William Shakespeare, “Mõõt mõõdu vastu” 1995
  • Samuel Beckett, “Godot’d oodates” 1996
  • Jerry Herman, “Hallo, Dolly!” 1996
  • William Shakespeare, “Eksituste komöödia” 1998
  • William Shakespeare, “Kuningas John” 1998
  • Arto Paasilinna / Jorma Kairimo, “Äikesejumala poeg” 1998
  • Molière, “Ihnur” 1999
  • Aleksis Kivi, “Nõmmekingsepad” 2000
  • William Shakespeare, “Eksituste komöödia” 2000
  • Pedro Calderón de la Barca, “Elu on unenägu” 2000
  • Hugo Raudsepp, “Mikumärdi” 2000
  • Ödön von Horváth, “Lood Viini metsadest” 2001
  • August Kitzberg, “Suur Kosjasõit” 2002
  • Ferenc Molnar, “Liilia” 2002 ED
  • Vaino Vahing, “Testament” 2003
  • John Millington Synge, “Martini ja Mary lugu” 2005
  • Arthur Miller, “Müügimehe surm” 2006
  • Mati Unt / H. Chr. Andersen, “Tinasõdur, baleriin ja siga” 2006
  • Anton Tšehhov, “Kajakas” 2006
  • A. H. Tammsaare, “Kuningal on külm” 2006
  • Reko Lundán / Ingo Normet, “Suurema kurbuseta” 2007
  • Tennessee Williams, “Iguaani öö” 2008
  • Mati Unt, “Räägivad” 2009
  • Variandid Shakespeare'i “Suveöö unenäost” Mendelssohn-Bartholdi sümfoonilises süidis “Suveöö unenägu” 2009
  • Kay Pollak, “Nii nagu taevas” 2009
  • Mati Unt “Huntluts” 2010
  • G. C. Menotti „Vanatüdruk ja varas” 2010
  • Vaino Vahing “Pulmad” 2011
  • Ernest Hemingway “Viies kolonn” 2011
  • William Shakespeare “Mõõt mõõdu vastu” 2012
  • Maurice Maeterlinck “Sinilind” 2013
  • Bertolt Brecht / Hella Wuolijoki “Härra Puntila ja tema sulane Matti” 2013
  • Viiu Härm / Paul-Eerik Rummo „Körged, körged Köpu mäged“ 2014
  • Henrik Ibsen “Brand” 2014
  • William Shakespeare / L. Sipari / L. Urpelainen “Romeo vs. Julia” 2015
  • Vaino Vahing “Mees, kes ei mahu kivile” 2017
  • Jerome Kilty “Armas luiskaja” 2019

Raamatud

muuda

Artikleid

muuda
  • Veelkord Stanislavskist. // TMK (1982) 6, Lähtudes Diderot'st. // Teater. Muusika. Kino (1995) 12
  • Võimalused ja võimatused. // TMK (1999) 4
  • Lavastajate koolitus – uus või vana? // Teatrielu 2000. Tallinn, 2001
  • Oskused ja looming teatris. // Techne. Tallinn, 2002
  • Lea Tormise mõistatus. // TMK (2002) 12
  • Teatrist ja koolist. // Akadeemia (2006) 11.

Isiklikku

muuda

Ingo Normeti vanemad olid kirjanik ja tõlkija Dagmar Normet ning helilooja Leo Normet. Ingo õde on ajakirjanik Haldi Normet-Saarna.

Aastatel 1967–1973 oli ta abielus lavastaja Kaarin Raidiga, nende poeg on Ott Normet. 1974. aastal abiellus Ingo Normet näitleja Tiia Kriisaga, nende poeg on ajakirjanik Mart Normet.

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus

muuda
  • ETrBL, 432–433
  • EE 14, 327
  • Ingo Normet. // Lavastajaraamat. Tallinn, 2001.

Välislingid

muuda