Ingo Normet
Ingo Normet (8. juuni 1946 Tallinn – 8. september 2022) oli eesti teatripedagoog ja lavastaja.[1]
HaridusRedigeeri
Ta lõpetas 1964 Tallinna 10. Keskkooli ja 1969 Moskva Riikliku Teatriinstituudi (GITIS) lavastaja erialal. Täiendas end 1981–1984 Leningradi Teatri- ja Kinematograafiainstituudis ja 1990. aastail Helsingi Teatrikõrgkoolis.
TöökäikRedigeeri
Aastatel 1969–1982 töötas ta lavastajana Endla teatris ja 1982–1991 oli seal peanäitejuht. Ühtlasi oli Normet 1973–1974 Tallinnfilmi režissöör (1973. aastast teine režissöör Grigori Kromanovi filmis "Briljandid proletariaadi diktatuurile").
1991. aastal sai temast Eesti Televisiooni Teleteatri pearežissöör.
Alates 1990. aastast tegutses ta õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis, aastatel 1995–2011 oli kooli juhataja, alates 1996. aastast professor. Oli nelja lennu: XVI, XIX, XXI ja XXIII juhendaja, käivitas ametliku ja süsteemse lavastajaõppe ja lõi kooli teatrialase raamatukogu EMTA raamatukogu filiaalina.
Õpetanud ka Liège'is, Berliinis ja Helsingis. Üle 110 lavastuse Eesti ja Soome teatrites ning Eesti Televisiooni Teleteatris. Avaldanud teatriteoreetilisi artikleid.[1]
Eesti Lavastajate Liidu esimees (1993–1995), Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu liige (1991–2017 ).[1]
TunnustusRedigeeri
- 1979 – Ants Lauteri nimeline auhind
- 1986 – Eesti NSV teeneline kunstitegelane
- 2001 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2002 – Priit Põldroosi nimeline auhind
- 2020 – Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli emeriitprofessorile suure panuse eest teatrikunsti, poole sajandi pikkuse lavastajaloomingu eest paljudes Eesti kutselistes teatrites ja Teleteatris ning pedagoogilise töö eest lavakunstikooli õppejõuna ja kooli juhatajana)
LavastusedRedigeeri
Aleksei Arbuzov, “Pihtimuste öö” 1968
Josef Topol, “Kass rööbastel” (esietendust ei toimunud, sest autor keelati NSV Liidus) 1968
Dagmar Normet, “Vöödiline hobune” 1968
Aleksandr Volodin, “Viis õhtut” 1969
John Patrick, “Kummaline missis Savage” 1969
Albert Koeney / Kaarin Raid, poeetiline kompositsioon “Vihmade vaikus” 1969
Miroslav Mitrovič, “Röövimine keskööl” 1969
Peter Weiss, “Kuidas härra Mockinpott hädast ja viletsusest pääses” 1969
Aleksandr Volodin, “Ärkamine” 1971
Maiju Lassila / Ingo Normet, “Tuletikke laenamas” 1971
Juhan Liiv / Ingo Normet, “Vaim ja tuluke” 1971 ETV
Agatha Christie, “Hiirelõks” 1971
Oskar Luts / Ingo Normet, “Vaikne nurgake” 1972
Vaino Vahing, “Suvekool” 1972
Zorair Halaphjan, “Hällilaul” 1972
Valentin Katajev / Mati Unt, “Vikerkaarelill” 1972
P. E. Beaumarchais, “Figaro pulm” 1973
Juhan Liiv / Ingo Normet, “Valu” 1973
Leonid Žuhhovitski, “Sa ei tea, kui valus mul on” 1974
Samuil Aljošin, “Oli kord armastus” 1974
Molière, “Tartuffe” 1975
Ott Kool, “Maarja maal” 1975
Ingo Normet, “Jaapani muinasjutt” 1975
Tšõngõz Ajtmatov / Kaltai Muhhamedzanov, “Tõus pühale mäele” 1975
Jevgeni Švarts, “Tuhkatriinu” 1975
Boriss Vassiljev, “Ärge tulistage valgeid luiki!” 1976
Tennessee Williams, “Iguaani öö” 1976
Stanislav Grochowiak, “Püsime veel sadulas, härrased!” 1976
Ingo Normet, “Muinasjutt Siiami printsist” 1976
Jack Popwell, “Missis Piper juhib juurdlust” 1977
Anton Hansen Tammsaare / Ingo Normet, “Otto Almari nägemus” 1977
Kazys Saja, “Puutuvid” 1977
Maiju Lassila, “Tark neitsi” 1978
Henrik Ibsen, “Doktor Stockmann” 1978
Ingo Normet, “Hirvepoiss” 1978
Dagmar Normet, “Jumpovaari” 1978
William Shakespeare, “Mõõt mõõdu vastu“ 1979
Mati Unt, “Doktor Noormanni kirjasõprade kokkutulek” 1979
Juhan Smuul, “Atlandi ookean” 1979
Paul-Eerik Rummo, “Tuhkatriinumäng” 1979
Ingo Normet / Hando Runnel, “Muinasjutt Pöial-Liisist” 1980
Arijs Geikins, “Legend Kaupost” (Jaan Kaplinski töötlus) 1980
Piret Udikas, “Ühe ema lapsed” 1980
Thornton Wilder, “Meie linnake” 1980
Jevgeni Švarts, “Draakon” 1981
Aleksandr Vampilov, “Vanem poeg” 1981
August Jakobson / Vaino Vahing, “Vaeste patuste alev” 1981
Valentin Katajev, “Puhkepäev” 1981
Agatha Christie / Edgar Allen, “Kutse mõrvale” 1982
Vladimir Majakovski, “Saun” 1982
Stephen Poliakoff, “Superdiskor” 1982
Hans Christian Andersen / Ingo Normet, “Näkineid” 1982
Ödön von Horváth, “Lood Viini metsadest” 1983
Aleksandr Tšervinski, “Viktoria” 1983
Kalle Käsper, “Doktor Stockmanni variant” 1983
Franc Pocci, “Sinihabe” 1983
Ott Kool, “Musta kassi öösel ei näe” 1984
Ivan Turgenev, “Kuu aega maal” 1984
Jean Anouilh, “Orniphle ehk Tuuleiil” 1984
Valter Udam, “Vastutus” 1985
Bertolt Brecht, “Mees on mees” 1985
Mihkel Tiks, “Vana Toomas” 1985
William Wycherley, “Provintsitar Londonis” 1985
Azat Abdullin, “Peremees” 1986
Ingo Normet, “Tuglase elu” 1986
August Kitzberg, “Libahunt” 1986
Ott Kool, “Reporterid” 1987
Lev Tolstoi, “Ja pimeduses paistab valgus” 1987
Mihhail Bulgakov, “Molière” 1987
Kersti Merilaas, “Pilli Tiidu” 1988
Mihhail Bulgakov, “Koera süda” 1988
György Spiró, “Aed” 1988
György Spiró, “Kanapead” 1989
Raimond Kaugver, “Saturnuse lapsed” 1989
John Kander / Fred Ebb, “Zorbas” 1989
Bernard Slade, “Tuleval aastal samal ajal” 1989
Claude Magniere, “Blaise” 1990
Molière, “Don Juan” 1990
Astrid Lindgren, “Vahtramäe Emil” 1990
Peter Shaffer, “Must komöödia” 1991
Henrik Ibsen, “Kummitused” 1991
Anton Hansen Tammsaare / Ingo Normet, “Otto Almari nägemus” 1991
Gabriel Garcia Márquez, “Naine, kes saabus kell 6″ 1992
Mihkel Mutt, “1991″ 1992
Enn Vetemaa, “Lipugambiit” 1992
Enn Vetemaa, “Anatoomikumi etüüd” 1992–93
Neil Simon, “Biloxi Blues” 1992
Arthur Schnitzler, “Ringmäng” 1993
Jacob ja Wilhelm Grimm / August Kitzberg / Walt Disney / Ingo Normet, “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” 1993
Madis Kõiv / Aivo Lõhmus, “Põud ja vihm Põlva kihelkonnan neljatõistkümnendämä aasta suvõl” 1993
Victor Hugo, “Angelo, Padua türann” 1994
Molière, “Ihnus” 1995
William Shakespeare, “Mõõt mõõdu vastu” 1995
Samuel Beckett, “Godot’d oodates” 1996
Jerry Herman, “Hallo, Dolly!” 1996
William Shakespeare, “Eksituste komöödia” 1998
William Shakespeare, “Kuningas John” 1998
Arto Paasilinna / Jorma Kairimo, “Äikesejumala poeg” 1998
Molière, “Ihnur” 1999
Aleksis Kivi, “Nõmmekingsepad” 2000
William Shakespeare, “Eksituste komöödia” 2000
Pedro Calderón de la Barca, “Elu on unenägu” 2000
Hugo Raudsepp, “Mikumärdi” 2000
Ödön von Horváth, “Lood Viini metsadest” 2001
August Kitzberg, “Suur Kosjasõit” 2002
Ferenc Molnar, “Liilia” 2002 ED
Vaino Vahing, “Testament” 2003
John Millington Synge, “Martini ja Mary lugu” 2005
Arthur Miller, “Müügimehe surm” 2006
Mati Unt / H. Chr. Andersen, “Tinasõdur, baleriin ja siga” 2006
Anton Tšehhov, “Kajakas” 2006
A. H. Tammsaare, “Kuningal on külm” 2006
Reko Lundán / Ingo Normet, “Suurema kurbuseta” 2007
Tennessee Williams, “Iguaani öö” 2008
Mati Unt, “Räägivad” 2009
Variandid Shakespeare´i “Suveöö unenäost” Mendelssohn-Bartholdi sümfoonilises süidis “Suveöö unenägu” 2009
Kay Pollak, “Nii nagu taevas” 2009
M.Unt “Huntluts” 2010
G.C.Menotti „Vanatüdruk ja varas” 2010
V. Vahing “Pulmad” 2011
E. Hemingway “Viies kolonn” 2011
W. Shakespeare “Mõõt mõõdu vastu” 2012
Maurice Maeterlinck “Sinilind” 2013
Bertolt Brecht / Hella Wuolijoki “Härra Puntila ja tema sulane Matti” 2013
Viiu Härm / Paul-Eerik Rummo „Körged, körged Köpu mäged“ 2014
Henrik Ibsen “Brand” 2014
W.Shakespeare / L.Sipari / L.Urpelainen “Romeo vs. Julia” 2015
Vaino Vahing “Mees, kes ei mahu kivile” 2017
Jerome Kilty “Armas luiskaja” 2019
TeosedRedigeeri
- "Teatrist" (artikleid ja intervjuusid aastatest 1971–2001). Ilmamaa, Tartu 2002, 368 lk; ISBN 9985770633
- "Ujuda selles jões. Teatrikooli aabits". Kirjastus Eesti Teatriliit, Tallinn 2011, 190 lk; ISBN 9789985860571
- Artiklid
- Veelkord Stanislavskist. // TMK (1982) 6, Lähtudes Diderot'st. // Teater. Muusika. Kino (1995) 12
- Võimalused ja võimatused. // TMK (1999) 4
- Lavastajate koolitus – uus või vana? // Teatrielu 2000. Tallinn, 2001
- Oskused ja looming teatris. // Techne. Tallinn, 2002
- Lea Tormise mõistatus. // TMK (2002) 12
- Teatrist ja koolist. // Akadeemia (2006) 11.
IsiklikkuRedigeeri
Ingo Normeti vanemad olid kirjanik ja tõlkija Dagmar Normet ning helilooja Leo Normet. Ingo õde on ajakirjanik Haldi Normet-Saarna. Ingo Normeti esimene abikaasa oli tunnustatud lavastaja Kaarin Raid, nende abielust sündis poeg Ott Normet. Teist korda abiellus Ingo näitleja Tiia Kriisaga, nende poeg on Mart Normet.
ViitedRedigeeri
KirjandusRedigeeri
- ETrBL, 432–433
- EE 14, 327
- Ingo Normet. // Lavastajaraamat. Tallinn, 2001.
VälislingidRedigeeri
- Ingo Normeti lavastuste loetelu Eesti Lavastajate Liidu kodulehel
- Andres Laasik, "Ettevaatlik Ingo Normet", Eesti Päevaleht, 2. august 2002
- Andres Keil, "Ingo Normet: neli aastat on näitleja karjääris", Eesti Päevaleht, 2. detsember 2006
- Ingo Normet. Saade Persona. Keskööprogramm. Vikerraadio