Claes Oldenburg

Claes Oldenburg
	Claes Oldenburg (2012)
Sünninimi	Claes Thure Oldenburg
Sündinud	28. jaanuar 1929; Stockholm
Surnud	18. juuli 2022; New York
Rahvus	rootslane
Haridus	Chicago Kunstiinstituut
Tegevusala	skulptor
Mõjutatud	Jasper Johns, Yayoi Kusama, Allan Kaprow

Claes Oldenburg (täisnimi Claes Thure Oldenburg; 28. jaanuar 1929 Stockholm – 18. juuli 2022 New York) oli rootsi päritolu USA skulptor, popkunsti esindaja.

Ennekõike on Oldenburg tuntud avaliku kunsti installatsioonide poolest, mis on tüüpiliselt suured replikad (pehmetest) igapäevaasjadest.

Elukäik muuda

Claes Oldenburg sündis 1929. aastal Rootsi diplomaadi peres. 1936. aastal kolis pere USA-sse: esialgu New Yorki, hiljem Chicagosse, kus ta lõpetas kooli. Aastatel 1946–1950 õppis Oldenburg Yale'i Ülikoolis kirjandust ja kunsti. Chicagosse naasnult õppis ta 1954. aastani kunstiinstituudis direktor Paul Wieghardti käe all. 1953. aastal sai ta naturalisatsiooni korras USA kodakondsuse.

Kunstnikukarjääri alguses töötas Oldenburg Chicago uudisteagentuuris. 1953. aastal avas ta oma stuudio. Esimesed teosed, viis eset koguhinnaga 25 dollarit, müüs Oldenburg kunstilaadal Chicagos 57. tänaval.^[1] 1956. aastal kolis ta tagasi New Yorki, kus kohtus selliste kunstnikega nagu Jim Dine, Red Grooms ja Allan Kaprow. Neilt sai ta teatraalseid alternatiivseid ja abstraktseid ekspressionismi mõjutusi, mis said mõjutavaks tema loomingus.

Kunst ja looming muuda

Meeldejäävaim osa Oldenburgi loomingust on kolossaalsed skulptuurid. Hoolimata tööde suurusest on neil suhtluslik omadus. Üks sellise interaktiivsuse näidetest on n-ö pehme huulepulga kuju, mis kukuks kokku, kui sellesse pidevalt õhku juurde ei pumbataks. 1974. aastal disainiti see ümber alumiiniumi ja algselt Caterpillari ratastel olnud kuju pandi vertikaalselt tankiroomikutele. Esialgu oli kuju paigutatud Beincke Plazale Yale'i, hiljem viidi Morse'i Kolledži kohtuaeda.

Mitmeid Oldenburgi gigantseid maalähedasi objekte salati maha ja naeruvääristati, kuid hakati aja möödudes võtma naljakatena ja osana avalikust kunstist. 1960. aastatel osales ta mitmes popkunsti liikumises ja tegeles nn happening-kunstiga, mis oli tolleaegne performance-kunsti üks tugevamaid voolusid. Enda loomingule andis ta nimeks Ray Gun Theatre. Tema esimene abikaasa (1960–1970) Pat Muschinski, kes aitas tal õmmelda pehmeid skulptuure, oli sage esineja tema performance-kunstis. Oldenburgi jultunud, tihti humoorikas lähenemine kunstile andis valdavalt tundlikule kunstile loomuse tegelda sellega kui taasleitud ekspressionismiga. Kõigepealt leidis Oldenburg niši kunstielus ja sai alles siis selle najal kuulsaks ning kuulsus kestab tänapäevani. Alates 1976. aastast teeb Oldenburg koostööd hollandi-ameerika popkunstniku Coosje van Bruggeniga. Nad abiellusid 1977. aastal.

Tunnustus muuda

1974 – valiti Rootsi Kuningliku Kaunite Kunstide Akadeemia välisliikmeks
1975 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia liikmeks
2000 – National Medal of Arts

Viited muuda

↑ David McCracken, "The Art Fair That's Been In the Picture the Longest", Chicago Tribune, June 5, 1987, page 3

Välislingid muuda

[1] David McCracken, "The Art Fair That's Been In the Picture the Longest", Chicago Tribune, June 5, 1987, page 3

[1]