Jacques Santer
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Jacques Santer (sündinud 18. mail 1937 Luksemburgis Wasserbilligis) on Luksemburgi poliitik.
| Jacques Santer | |
|---|---|
 | |
| Euroopa Komisjoni president | |
|
Ametiaeg 25. jaanuar 1995 – 15. märts 1999 | |
| Eelnev | Jacques Delors |
| Järgnev | Manuel Marín |
| Luksemburgi peaminister | |
|
Ametiaeg 20. juuli 1984 – 26. jaanuar 1995 | |
| Eelnev | Pierre Werner |
| Järgnev | Jean-Claude Juncker |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
18. mai 1937 Wasserbillig, Luksemburg |
| Erakond | Kristlik-Sotsiaalne Rahvapartei |
Aastatel 1979–1989 oli Santer Luksemburgi rahandusminister ning aastatel 1984–1995 ka riigi peaminister. Santer on Kristlik-Sotsiaalse Rahvapartei liige: tegemist on parteiga, mis on Luksemburgis juhtivat rolli mänginud juba alates aastast 1979. Luksemburgi peaministrina juhtis ta ka ühtse Euroopa akti läbirääkimisi, mis aitas jätta selja taha 20 aastat vana Luksemburgi kompromissi.
1990. aastad muuda
Mahajäetud üksuse paljastamine Luksemburgis muuda
10. novembril 1990 ilmus ajalehes vum Lëtzebuerger Vollek artikkel pealkirjaga "Viis aastat riigisaladust – NATO pommitav terrorikomando". See tõi kaasa parlamendipoolse uurimise ning selle tulemusena oli Santer sunnitud avalikustama Luksemburgis asuva "mahajäetud sõjaväeüksuse" olemasolu ning võtma selle likvideerimise eest poliitilise vastutuse.[1] Artiklis mainitud organisatsioon oli olnud tegev alates selle loomisest tollase peaministri Pierre Werneri poolt 1959. aastal. Selle tegevust organiseerisid riigi luureteenistus, salaluure agentuur Service de Renseignement de l'Etat (SREL) ning selle tegevust koordineeris NATO. 17. septembril 1990 rääkis Santer põhiseaduskomiteele, et organisatsioonil ei olnud kunagi rohkem kui 12 liiget ning et see oli ette nähtud vaid luureoperatsioonidega tegelemiseks ning põgenemis- ja vältimismanöövriteks. Aastal 1973 loodi ka võimalus relvade kasutamiseks, kuid Santeri antud seletuste järgi ei oleks organisatsioonile antud vahetut juurdepääsu neile. 14. oktoobril 1990 teavitati organisatsiooni järelejäänud liikmeid ning nõuti, et nad tagastaksid oma raadiosidevarustuse.[2]
Euroopa Komisjoni presidendina muuda
Santer valiti 1995. aastal Euroopa Komisjoni presidendiks kui kompromissvalik Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa–Saksamaa liidu vahel. Varem oli Ühendkuningriigi peaminister John Major pannud veto mainitud liidu kandidaadi Jean-Luc Dehaene presidendiks määramisele.[3] Santeri valik ratifitseeriti Euroopa Parlamendis hädavaevu, sest Euroopa Parlament ei olnud komisjoni valikuprotsessiga rahul.[4]
Samal aastal sai temast esimene auhinna Vision for Europe Award saaja.
Santeri ajal kerkisid esile väited Euroopa Komisjoni mõne voliniku korruptsiooni kohta. Sõltumatu ekspertide grupp viis läbi uurimise, et selgitada puuduseid juhtimises (ebakompetentsus ja pettused). Vaatamata sellele, et enamik volinikke süüst vabastati, nentis raport, et eksperdid ei leidnud mitte ühtegi isikut, kes oleks välja näidanud vähimatki vastutustunnet. Kuna asjasse puutunud volinikud keeldusid tagasi astumast ning Euroopa Komisjoni presidendil ei olnud ka võimu üksikuid volinikke tagandada, astusid Santer ning kogu tema komisjon raporti avaldamise päeval, 15. märtsil 1999 tagasi.
21. sajand muuda
Aastatel 1999–2004 oli Santer Euroopa Parlamendi liige. Ta oli ka Ühendkuningriigi–Iraagi ärimehe Nadhmi Auchi omanduses oleva valdusettevõtte General Mediterranean Holding juhatuses.
Praegu on ta Euroopa Föderalistide Liitu kuuluva Euroopa Grupi (Groupe Europe) president.[5] Lisaks kuulub Santer ka rahvusvahelise teleülekannete ja produktsiooniga tegeleva RTL Groupi direktorite nõukogusse.
23. jaanuaril 2012 määrati Santer Special Purpose Investment Vehicle (SPIV) juhatuse etteotsa. Tegemist on vahendiga, mis on loodud stimuleerima euroala päästefondi Euroopa finantsstabiilsuse fondi (European Financial Stability Facility).[6]
2013. aasta mais sai Santerist Euroopa Rahvapartei ametliku äriühenduse SME Europe (Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad) auliige.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Verbrechen im Namen des Staates" (saksa). Originaali arhiivikoopia seisuga 1.02.2014. Vaadatud 09.05.2013.
- ↑ "Luxemburgs Schattenkämpfer". Wort.lu (saksa). 25.03.2012.
- ↑ "Europe's presidential race: the form", The Economist, 11.06.1998, vaadatud 16.09.2009
- ↑ McCormick, John (2004), The European Union: Politics and Policies
- ↑ "Union of European Federalists (UEF): Groupe Europe" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 5. jaanuar 2016. Vaadatud 2. aprillil 2014.
- ↑ "EU draws fire over Santer return to EU post" (inglise). 24.01.2012.