Ava peamenüü

EluluguRedigeeri

Ta lõpetas 1947. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1953. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) arstiteaduskonna; meditsiinikandidaat (1965, Eesti Teaduste Akadeemia), väitekiri "Gastroskoopia ja suunatava gastrobiopsia tähtsusest vähi ning krooniliste maohaiguste diagnoosimisel", meditsiinidoktor (1974, TRÜ), väitekiri "Предраковые состояния и начальные формы рака желуда". Täiendanud end paljudes maailma riikides.

Oli 1953–1974 Tallinna Vabariikliku Onkoloogia Dispanseri onkoloog-kirurg, osakonnajuhataja ja ravialajuhataja. 1954–1965 Tallinna Meditsiinikooli õpetaja. 1974–1990 Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi kliinilise onkoloogia osakonna juhataja, 1990–1995 juhtivteadur, 1995–1998 vanemteadur, aastast 1998 Eesti Onkoloogiakeskuse konsultant ja onkoloog ning aastast 1992 haigla Fertilitas mammoloog.

Õpetas 1961–1964 TPedI-s, 1976–1983 TRÜ üldkirurgia kateedri ning radioloogia ja onkoloogia kateedri professor.

TeadustööRedigeeri

TeoseidRedigeeri

Üle 120 teadustrükise.[1]

  • "Gastroscopy and Directed Gastrobiopsy. In Diagnosing Stomach Cancer and some Precancerous Stomach Diseases". // Acta Unio Int. Contra Cancrum (1963) 6–7
  • "Kirurgia". Kaasautor Uno Sibul. Tallinn 1964, 2. trükk 19762
  • О заболеваниях культи желудка (kaasautorid A. Viikmaa, A. Lipping). // TÜ Toim 297 (1972)
  • Mao vähieelsed seisundid. Tallinn 1976
  • Особенности клеточного состава дермы у больных раком желудка при внутрикостной инъекции фитогемагглютамина (kaasautorid K. Saliev, M. Männiko). // Вест. АМН СCCP (1978) 1
  • Противоопухолевый иммунитет у человека по данным теста торможения прилипания лейкоцитов (kaasautor). // Вопр. онкол. (1980) 8
  • Hiline ülitundlikkusreaktsioon rinnavähi haigetel (kaasautor J. Nüüten). //Nõukogude Eesti Tervishoid (1982) 4
  • Clinical aspects of use of the biological markers. // Oncodevelopmental proteins and clinical applications. Moscow 1990

LiikmesusRedigeeri

Tegevus Eesti NSV valitsusasutustes ja NLKP-sRedigeeri

NLKP liige 1974. aastast. Aastatel 1976–1989[1] oli ta Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liikmekandidaat.

Oli aastatel 1975–1988 ka Eesti NSV tervishoiuminister.

Aastatel 1980–1985 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseisu ja aastatel 1985–1990 Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseisu liige.[2]

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa oli Eesti sõjaväeametnik Johannes Rätsep (1898–1988).[3]

ViitedRedigeeri

PersonaaliaRedigeeri

  • "Tartu ülikooli ajalugu III". Tallinn 1982. Lk 254, 257, 265, 375
  • Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi teaduskaader 1947–1987. Tallinn 1987. Lk 15
  • Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri). Leht 156
  • Nõukogude Eesti Tervishoid (1974) 3. Lk 249–252
  • Nõukogude Eesti Tervishoid (1978) 5. Lk 440–441
  • Nõukogude Eesti Tervishoid (1988) 6. Lk 451
  • EE 14. Lk 444–445
  • [Helbe Merila-Lattik]]. "Eesti arstid 1947–1997". Tallinn 1997. Lk 978–979
  • Tartu Ülikooli Kliinikum 200. Tartu 2004. Lk 97, 300
  • Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982–2007. Tartu 2007. Lk 59
  • Väino Rätsep 80. // Eesti Arst 11 (2008). Lk 904

VälislingidRedigeeri