Voldemar Miller

eesti ajaloolane, raamatuteadlane, lastekirjanik, arhivaar ja kodu-uurija

Voldemar Karl Miller (7. veebruar 1911 Tagamõisa, Kihelkonna vald, Saaremaa – 26. aprill 2006)[1] oli eesti ajaloolane, raamatuteadlane, lastekirjanik, arhivaar ja kodu-uurija.

Elulugu muuda

Voldemar Miller sündis Saaremaal Kihelkonna vallas Tagamõisas.

Ta lõpetas 1929. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi, õppis aastatel 1930–1950 vaheaegadega Tartu Ülikoolis (esimene tõsisem teaduslik uurimus "Suur katk Viru-Nigula kihelkonnas 1710—1711"[2] ilmus Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi aastaraamatus rootsi keelde tõlgituna 1938) ning lõpetas selle ajaloo-keeleteaduskonnas 1950. aastal.[1]

Aastatel 1929–1930 oli ta Järvakandi klaasivabrikus ehitustööline. Aastatel 19301932 töötas ajalehe Meie Maa toimetuses Kuressaares. Aastatel 1933–1934 oli ta Saare maavalitsuse teedeosakonnas teetööline, 1934–1935 ajalehtede Vaba Sõna ja Uus Sõna korrektor ja reporter Tartus, 1935–1937 vabakutseline ajakirjanik ja juhutööline Tartus.[1], 1939-1941 kultuurivarade ekspert tollis[3].

Aastatel 19371944 oli ta Riigi Keskarhiivi hädaabiööline, vanem tehniline töötaja, arhivaar, teadur ja vanemassistent.[1] Tegi ka saateid Riigi Ringhäälingus.[3]

1941. aastal mobiliseeriti Punaarmeesse, kuid pääses tagasi Eestisse. 1944. aastal oli Saksa armees.[1]

Aastatel 1944–1950 töötas Eesti NSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi ülemana, kuid vallandati poliitilistel põhjustel. Põgenes repressioonide eest Virumaale ja töötas aastatel 1950–1952 Kohtla-Järvel Käva põlevkivikaevanduses kaevurina.[1]

1952. aastal alustas Voldemar Miller üle viie kümnendi pikkust tööd Eesti teadusraamatukogudes, olles aastatel 1952–1977 ENSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu vanembibliograaf ja hiljem Baltica ja haruldaste raamatute osakonna juhataja, aastatel 19781996 Tallinna Fr. R. Kreutzwaldi nimelise raamatukogu konsultant.[1]

1963. aastal rajas Tallinna Linnamuuseumi juurde kodu-uurimise ringi[3].

Voldemar Miller avaldas alates 1935. aastast arvukalt teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid ajaloo, kultuuri- ja kirjandusloo, raamatuteaduse ja kodu-uurimise alal. Ta esindas eesti raamatuteadust ja kodu-uurimist konverentsidel Eestis ja välismaal ja osales "Tallinna ajaloo" koostamisel. Kodu-uurijana juhendas ta ka koolinoori. Ta kirjutas lasteraamatuid ja lühijutte.

Voldemar Miller oli alates 1995. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.[1] Ta oli ka auliige paljudes seltsides ja ühingutes.

Teosed muuda

  • Minevikust tulevikku. Artikleid ja ettekandeid 1940–1970. Eesti Raamat, Tallinn, 1972.

Lasteraamatud muuda

  • "Kiki" (1966)
  • "Merehundi jutud" (1984)
  • "Tilleprintsess" (1989)
  • "Merehundi jutud" II (1993)
  • "Sõrmkübarasõdur" (1996)
  • "Konnaoja Kusti : kus on tõde, kust algab vale, teab ainult Krants" (1997)
  • "Kolm kanget sõpra" (1999)

Tõlked muuda

  • Henry Ford. "Minu elu ja töö" (1922; eesti keeles 1938, 2. trükk 1995)

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Voldemar Karl Miller. Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944.] Tartu Ülikooli veebisait.
  2. Miller, Voldemar (1938). "Den stora pesten i Viru-Nigula socken år 1710—1711". Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi aastaraamat. Vaadatud 6. aprillil 2024.
  3. 3,0 3,1 3,2 Velliste, Trivimi (veebruar 2006). "Tema kodu on kultuur. Voldemar Miller 95". Keel ja Kirjandus. Lk 163. Vaadatud 8. märtsil 2024.
  4. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 884

Kirjandus muuda

Välislingid muuda