Arhivaar

Arhivaar on teadusliku ettevalmistusega arhiivitöötaja; arhiivitöötaja ametiasutuses.

Arhivaar arhiivis

Terminit arhivaar kasutatakse arhivaari eetikakoodeksis kõigi isikute kohta, kes on seotud arhiivide järelevalve, kaitse, hoolduse, säilitamise ja haldamisega. Arhivaaride eetikakoodeks kehtestab arhivaaride elukutse standardid. Arhivaarid kaitsevad arhiiviainese terviklikkust ja seega tagavad selle kui allika kestmise usaldusväärsena. Hindavad, valivad ja hoiavad alal arhiiviainest selle ajaloolises, õiguslikus ja administratiivses kontekstis, pidades seega kinni provenientsiprintsiibist ning säilitades ja välja tuues dokumentide algsed seosed. Arhivaarid kaitsevad dokumentide autentsust arhiveerimisel, kasutamisel ja säilitamisel. Kindlustavad kestva juurdepääsu arhiiviainesele ja selle arusaadavuse.

Arhivaarid dokumenteerivad oma toiminguid ja on võimelised neid ka põhjendama. Arhivaarid edendavad arhivaalide võimalikult laia kasutamist ja tagavad kõikide kasutajate erapooletu teenindamise. Arhivaarid arvestavad nii teabele juurdepääsu kui salajasuse nõudeid ja tegutsevad vastavalt kehtivale seadusandlusele. Arhivaarid pruugivad üldsuse usaldust ainult üldiseks hüvanguks ja hoiduvad ametiseisundi omaenda või teiste huvides kuritarvitamisest. Arhivaarid püüdlevad professionaalse täiuslikkuse poole oma teadmisi süstemaatiliselt ja pidevalt kaasajastades ning jagavad omandatud teadmisi ja kogemusi teistega. Arhivaarid edendavad kogu maailma dokumentaalse pärandi säilitamist ja kasutamist, tehes koostööd nii teiste arhivaaride kui ka teiste elukutsete esindajatega.

Arhivaar ja arhivist

Nimetus arhivist on tuletus ingliskeelsest sõnast archivist ja tähendab sama, mis eesti keeles arhivaar.

1988. aastal ilmunud Eesti Kirjakeele seletussõnaraamatus teeb vahet arhivaaril kui arhiivitöötaja ametikoha nimetusel ja arhivistil kui arhiivinduse spetsialistil.

2003. aastal ilmunud Eesti keele sõnaraamat selgitab, et arhivaar on ametinimetus arhiivis, arhivist on aga arhiivinduse eriteadlane.

Arhivaar ja õigusaktid

Arhivaari toetub oma töös kahele õigusaktile: Arhiiviseadus ja Arhiivieeskiri .Arhiivieeskiri sätestab dokumentide säilitustähtaegade kehtestamise, arhivaalide hindamise, hävitamiseks või arhiivi üleandmiseks eraldamise, arhiveerimise, säilitamise, kaitse, kasutamise ja avalike arhiivide poolt arhivaalide kogumise nõuded ja korra.[1] Arhiiviseadus sätestab arhivaalide kogumise, hindamise, arhiveerimise, säilitamise ja nendele juurdepääsu korraldamise ning arhiivide tegevuse alused. Arhiiviseadus sätestab ka arhivaaride kutsenõuded.

Töötamine arhiivis

Arhivaarina võib avalikus arhiivis töötada arhivaari kutsenõuetele vastav isik. Arhivaari kutsenõuetele vastaval isikul peavad olema süvendatud teadmised järgmistes valdkondades:

• arhiiviteooria
• asjaajamise korraldamine
• arhivaalide hindamine ja kogumise korraldamine
• arhiivi korrastamine ja kirjeldamine
• arhivaalide säilitamine
• juurdepääs arhivaalidele ja arhivaalide kasutamine
• arhiivinduse korraldamine ja juhtimine
• arhivaari kutse-eetika.

Arhiivisüsteem Eestis

Rahvusarhiiv [2] korraldab arhivaaride kutseeksameid ja väljastab kutsetunnistusi. Kutseeksamit viib läbi riigiarhivaari poolt moodustatud komisjon. Rahvusarhiivi juhib riigiarhivaar, kelle nimetab ametisse Vabariigi Valitsus viieks aastaks. Riigiarhivaaril on kaks asendajat – Ajalooarhiivi direktor ja Riigiarhiivi direktor. Maa-arhiiv on Rahvusarhiivi regionaalne struktuuriüksus, mida juhib maa-arhivaar, kelle nimetab ametisse riigiarhivaar. Eriarhiiv on Rahvusarhiivi struktuuriüksus, mida juhib direktor, kelle nimetab ametiise riigiarhivaar. Linn või vald võib moodustada kohaliku omavalitsuse ametiasutusena linna- või vallaarhiivi, mida juhib linna- või vallaarhivaar, kelle nimetab ametisse valla- või linnavalitsus.

Arhiivides teostatakse arhiivijärelevalvet:

• Rahvusarhiivi poolt teostavad järelevalvet arhiiviinspektorid;
• Maa-arhiivi poolt maa-arhivaar;
• Eriarhiivi poolt eriarhiivi direktor;
• Kohaliku omavalitsuse poolt kohaliku omavalitsuse arhiivi direktor.

Riigiarhivaar, arhiiviinspektor, maa-arhivaar, eriarhiivi direktor ja kohaliku omavalitsuse arhiivi direktor arutavad arhiiviseaduse ja selle alusel vastuvõetud õigusaktide rikkumisi. Halduskaristuse määramise õigus on riigiarhivaaril.

Riigiarhivaari kirjalikul loal võib:

• Arhiiviväärtusega avalikku arhivaali ja arhiiviregistrisse kantud eraarhivaale tähtajaliselt riigist välja viia;
• Eesti riigi, ajaloo ja kultuuri seisukohalt väärtuslikke eriarhivaale riigist välja viia.

Eesti Arhivaaride Ühing

 Pikemalt artiklis Eesti Arhivaaride Ühing

Eestis loodi 1939. aasta märtsis Eesti Arhivaaride Ühing (lühend EAÜ). EAÜ on vabatahtlik mittetulundusühing, mille eesmärk on arhiivinduse alal tegutsevate isikute kutsealaste, õiguslike, majanduslike ja muude huvide kaitse; kutseoskuste arendamine; dokumentide kogumisele, korrastamisele, säilitamisele ja kasutamisele kaasaaitamine; ajaloo ja arhiivinduse propageerimine. EAÜ koondab oma eesmärgi saavutamiseks isikuid, kes hoolitsevad eesti arhiivivarade kogumise, korrastamise, säilitamise ja kasutamise eest, olenemata nende asukohast ja ametkondlikust kuuluvusest.