Provenientsipõhimõte

Provenientsipõhimõte ehk päritolupõhimõte on arhiivinduse põhimõte, kus ühe arhiivimoodustaja tegevuse tulemusena loodud või saadud arhivaalid kuuluvad kokku ja neid ei segata teistsuguse päritoluga arhivaalidega. See tagab arhiivi kadudeta säilimise, kasutatavuse ja leitavuse. Selline põhimõte on rakendatud Saksamaal 18. sajandi lõpus.

Põhimõtet võidakse rakendada arhiividele nii väliselt kui sisemiselt. Väline rakendamine tähendab seda, et teatavasse arhiivi kuuluvaid dokumente ei tohi liita teise arhiiviga, ehk erinevate arhiivide dokumente ei tohi omavahel segada. Sisemine rakendamine tähendab omakorda seda, et arhiivi algsest järjekorrast tuleb kinni pidada.

Enne seda rakendati dokumentide süstematiseerimisel pertinentsipõhimõtet, mille põhimõte oli see, et järgiti dokumendi sisu või teemat ning ei arvestatud seda, millise organisatsiooni tegevuse käigus teave tuli. Tänu sellel läksid väga paljud olulised dokumendid kaotsi ning ei teatud dokumentide omavahelisi seoseid. Enam ei saadud aru, kes dokumendi oli loonud.

Päritolupõhimõttel on ka nn sisemine aspekt – algse korra põhimõte, mis on eraldiseisev arhiivinduslik põhimõte.