Ava peamenüü

STS-114 oli esimene Space Shuttle'i programmi missioon pärast kosmosesüstik Columbia katastroofi[2]. Missiooni teenindanud Discovery startis Kennedy kosmosekeskusest 26. juulil kell 10.39 kohaliku aja järgi[3]. NASA kiitis stardi heaks u 29 kuud pärast Columbia hukku ja tegi seda hoolimata võimalikust rikkest väliskütusepaagi kahes kütusesensoris, mis oli takistanud 13. juulil toimuma pidanud starti.

STS-114
Space Shuttle Discovery (STS-114 'Return to Flight') approaches the International Space Station.jpg
ISS-ile lähenev Discovery sooritamas manöövrit, mis pöörab kosmosesüstiku kuumuskilbi kosmosejaama poole
Missiooni tüüp ISS-i varustuslend
Operaator NASA
COSPAR ID 2005-026A
SATCAT 28775
Missiooni kestus 13 päeva, 21 tundi, 32 minutit, 48 sekundit
Läbitud vahemaa 9 300 000 km
Läbitud orbiite 219
Kosmoseaparaadi omadused
Kosmoseaparaat kosmosesüstik Discovery
Stardimass 121 483 kg
Maandumismass 102 913 kg
Meeskond
Meeskonna suurus 7
Meeskonna liikmed Eileen Collins
James M. Kelly
Soichi Noguchi
Stephen K. Robinson
Andrew S. W. Thomas
Wendy B. Lawrence
Charles J. Camarda
Missiooni algus
Stardi aeg 14.39.00, 26. juuli 2005 (UTC)
Stardikompleks Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39
Missiooni lõpp
Maandumise aeg 12.11.22, 9. august 2005 (UTC)
Maandumispaik Edwardsi õhujõudude baas, maandumisrada 22
Orbiidi elemendid
Taustsüsteem geotsentriline orbiit
Režiim Maa-lähedane orbiit
Perigee 350 km[1]
Apogee 355 km[1]
Orbiidi kalle 51,6 kraadi[1]
Tiirlemisperiood 91,59 minutit[1]
Epohh 31. juuli 2005[1]
Põkkumine ISS-ga
Põkkumisvärav PMA-2 (moodul Destiny)
Põkkumise aeg 11.18.00, 28. juuli 2005 (UTC)
Lahti põkkumise aeg 07.24.00, 6. august 2005 (UTC)
Põkkumise kestus 8 päeva 19 tundi 54 minutit
STS-114 patch.svgSTS-114 crew.jpg
Meeskonna ühispilt. Tagareas Robinson, Thomas, Camarda, Noguchi; esireas Kelly, Lawrence, Collins
← STS-107
STS-121 →

Missioon lõppes 9. augustil 2005, kui Discovery maandus Edwardsi õhujõudude baasis[4]. Halva ilma tõttu loobuti Kennedy kosmosekeskusse maandumisest.

Stardisalvestisi läbi vaadates avastati taas, kuidas Discovery stardil eraldus vahutükk väliskütusepaagist. See põhjustas NASAs murelikkust, sest STS-107 ajal oli stardi ajal väliskütusepaagist eraldunud vahutükk lõhkunud augu Columbia kuumuskilpi ja tulemuseks oli laeva purunemine Maa atmosfääri sisenemisel. Selle STS-114 ajal eraldunud vahutüki tõttu otsustas NASA ülejäänud Space Shuttle'i missioonid edasi lükata[5] ja järgmine missioon oli STS-121, mis toimus 4. juulil 2006[6].

MeeskondRedigeeri

STS-114 meeskond
Positsioon Astronaut
Komandör Eileen Collins
Piloot James M. Kelly
Missiooni spetsialist 1 Soichi Noguchi
Missiooni spetsialist 2 Stephen K. Robinson
Missiooni spetsialist 3 Andrew S. W. Thomas
Missiooni spetsialist 4 Wendy B. Lawrence
Missiooni spetsialist 5 Charles J. Camarda

MissioonRedigeeri

 
Stephen K. Robinson ISSi robotkäe küljes

STS-114 oli esimene missioon pärast Columbia ja tema meeskonna hukku ja Space Shuttle'i programmi teine missioon, mida juhtis naiskomandör. Lisaks oli see teine kord, kui kosmosesüstiku toimunud katastroofi järgse esimese missiooni tegi Discovery. 17 aastat varem teenindas Discovery missiooni STS-26, mis oli esimene missioon pärast Challengeri katastroofi.

Missiooni pidi esialgsete plaanide kohaselt teenindama Atlantis, kuid insenerid avastasid laeva süsteemidest tehnilise rikke. Discovery hoolduse ajal avastati ka sellelt analoogne rike ja selle tulemusena otsustasid insenerid, et kõik kosmosesüstikud tuleb igaks juhuks üle kontrollida. Vigane süsteem asendati kõigil süstikutel ja kuna Discovery parandati ära esimesena, määratigi see missioonile.

STS-114 viis ISSi varustust ja uusi seadmeid. ISSis kontrolliti esmakordselt ka Discovery kuumuskilpi. ISSist tehtud piltidelt avastati, et kuumuskilbis on väljaulatuv tükk, mida saadeti uurima ja parandama astronaut Stephen K. Robinson, kes suutis teha vajalikud parandused. Samuti märgati võimalikku kahjustust ka komandöri akna juures. Insenerid uurisid seda piltidelt ja testisid atmosfääri sisenemist tuuletunnelis. Pärast katsetusi ja veendumist, et süstiku sisenemine on ohutu, andsid insenerid loa süstik Maale tuua.

Kuna NASA pikendas missiooni 1 päeva võrra, oli Discovery meeskond abiks ISSi meeskonnale ja lisaks viis Discovery ISSi kõrgemale orbiidile. Jaam liikus Discovery tõuke abil 1220 meetri võrra kõrgemale. ISS kaotab kõrgust umbes 30 meetri võrra päevas.

Discovery sisenes Maa atmosfääri 9. augustil ning sisenemine ja maandumine möödusid probleemideta. Discovery maandus Edwardsi õhujõudude baasi kohaliku aja järgi kell 8.11.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 McDowell, Jonathan. "Satellite Catalog". Jonathan's Space Page. Vaadatud 28. mail 2013. 
  2. Safety first: Ten years since STS-114’s return to flight misssion. NASA Spaceflight. Vaadatud 10. märts  2018.
  3. STS-114. NASA. Vaadatud 10. märts  2018.
  4. STS-114 Shuttle Discovery Night Landing. NASA. Vaadatud 10. märts  2018.
  5. NASA peatab oma süstikute lennud määramata ajaks. Eesti Päevaleht. Vaadatud 10. märts  2018.
  6. STS-121 Mission Information. NASA. Vaadatud 10. märts  2018.