Kosmosesüstik Columbia
Kosmosesüstik Columbia (tähisega OV-102) oli üks NASA kosmosesüstikutest. Columbia oli süstikute ehitusjärjekorras kolmas, aga kosmosesse jõudis missiooni STS-1 raames esimesena. Kosmosesüstik startis esimest korda 12. aprillil 1981 ja naasis Maale 14. aprillil. Oma 22 teenistusaasta jooksul käis Columbia 27 missioonil. Kosmosesüstik Columbia purunes 1. veebruaril 2003 Maa atmosfääri sisenemisel. Õnnetuses hukkusid kõik 7 meeskonnaliiget.[1]
Ajalugu muuda
Columbia ehitus algas 1975. aastal Rockwell Internationali peakoostehallis Palmdale'is Californias. Peale valmimist viidi Columbia Kennedy kosmosekeskusse, kuhu see saabus 25. märtsil 1979. Algselt oli esimene Columbia start planeeritud juba 1979. aastasse, aga probleemid kosmosesüstiku peamootorite ja kuumuskilbiga lükkasid stardi edasi. 19. märtsil 1981 juhtus Columbia masinaruumis õnnetus, kus kaks-kolm (arv eri uudistes varieerus) töölist lämbusid.[2][3]
Colmubia startis oma esimesele missioonile (STS-1) 12. aprillil 1981.[4] Kosmoselaeva esimene komandör oli John Young ja piloot Robert L. Crippen. Young oli tollal NASA kogenuim astronaut, kes alustas lende juba Gemini programmi ajal ja oli üheksas Kuu pinnal kõndinud inimene. Samal ajal oli Crippen algaja, kellele see oli esimene lend. Süstik naasis Maale 14. aprillil.
Columbia jõudis enne Challengeri katastroofi kosmoses käia veel kuus korda. 28. jaanuaril 1986 plahvatas Challengeri startimisel Space Shuttle'i välispaak ja pardal olnud 7 astronauti said surma. See lõi NASA graafiku segamini ja Columbia järgmine missioon toimus 1989. aastal, kui toimus missioon STS-28.
23. juulil 1999 startinud missioon STS-93 oli ajalooline, sest Columbia komandöriks oli siis Eileen Collins, kes oli Space Shuttle'i programmi esimene naiskomandör.[5]
Columbia viimane edukas missioon oli STS-109, mis oli Hubble'i kosmoseteleskoobi neljas teenindusmissioon.[4] Järgmine missioon, STS-107, lõppes katastroofiga kui kosmosesüstik hävis Maa atmosfääri sisenemisel ja kogu meeskond hukkus. Õnnetuse põhjuseks osutus auk kuumuskilbis, mis aeglaselt põhjustas juhitavuse kadumise.[6]
Kui Columbia poleks hävinud, oleks kosmoselaev osalenud ISSi- ehituses ja võinuks ühe plaani kohaselt orbiidilt ära tuua Hubble'i kosmoseteleskoobi. Kuna Space Shuttle'i programm on lõpetatud, siis lõpuks siseneb Hubble Maa atmosfääri ja põleb ära. Columbia oleks tõenäoliselt karjääri lõpetanud pärast 2005. aastat, sest laevale polnud rohkem missioone planeeritud.
Teenindatud missioonid ja nende embleemid muuda
Columbia teenindas 28 missiooni, veetis 300 päeva kosmoses, läbis 201 497 772 km ja tegi 4808 tiiru ümber Maa. Kosmosesüstik ei külastanud kunagi ühtegi kosmosejaama.
| Columbia missioonide embleemid | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 | |
| STS-1 | STS-2 | STS-3 | STS-4 | STS-5 | STS-9 | STS-61-C | |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| STS-28 | STS-32 | STS-35 | STS-40 | STS-50 | STS-52 | STS-55 | STS-58 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| STS-62 | STS-65 | STS-73 | STS-75 | STS-78 | STS-80 | STS-83 | STS-94 |
 |
 |
 |
 |
 | |||
| STS-87 | STS-90 | STS-93 | STS-109 | STS-107 | |||
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Viimased nelikümmend sekundit". Tehnikamaailm. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. märts 2018. Vaadatud 21. märts 2018.
- ↑ "Space shuttle worker dies in fall at launch pad". NBC News. Vaadatud 21. märts 2018.
- ↑ "March 19, 1981: Space shuttle first fatalities". Wired. Vaadatud 21. märts 2018.
- ↑ 4,0 4,1 "Columbia: First Shuttle in Space". Space.com. Vaadatud 21. märts 2018.
- ↑ "Eileen Collins - NASA's First Female Shuttle Commander". NASA. Vaadatud 21. märts 2018.
- ↑ "NASA jõudis järeldusele Columbia katastroofi põhjuste üle". Eesti Päevaleht. Vaadatud 21. märts 2018.