STS-121
STS-121 oli NASA Space Shuttle'i programmi 115. missioon, mida teenindas kosmosesüstik Discovery.[1]
 STS-121 start | |
| Missiooni tüüp | ISS-i logistika |
|---|---|
| Operaator | NASA |
| COSPAR ID | 2006-028A |
| SATCAT | 29251 |
| Missiooni kestus | 12 päeva 18 tundi 37 minutit ja 54 sekundit |
| Läbitud vahemaa | 8 500 000 km |
| Läbitud orbiite | 202 |
| Kosmoseaparaadi omadused | |
| Kosmoseaparaat | kosmosesüstik Discovery |
| Stardimass | 121 092 km |
| Meeskond | |
| Meeskonna suurus | 7 |
| Meeskonna liikmed |
Steven Lindsey Mark Kelly Michael Fossum Lisa Nowak Stephanie Wilson Piers Sellers |
| Stardimeeskond | Thomas Reiter |
| Missiooni algus | |
| Stardi aeg | 18.37.55, 4. juuli 2006 (UTC) |
| Stardikompleks | Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39B |
| Missiooni lõpp | |
| Maandumise aeg | 13.14.43, 17. juuli 2006 (UTC) |
| Maandumispaik | Kennedy Kosmosekeskus |
| Orbiidi elemendid | |
| Taustsüsteem | geotsentriline orbiit |
| Režiim | Maa-lähedane orbiit |
| Periapsiid | 352,8 km |
| Apoapsiid | 354,2 km |
| Orbiidi kalle | 51,6 km |
| Tiirlemisperiood | 91,6 min |
| Põkkumine Rahvusvahelise Kosmosejaamaga | |
| Põkkumisvärav | PMA-2 (Destiny) |
| Põkkumise aeg | 6. juuli 2006 14.52 (UTC) |
| Lahti põkkumise aeg | 15. juuli 2006 10.08 (UTC) |
| Põkkumise kestus | 8 päeva 19 tundi 16 minutit |
  Wilson, Fossum, Lindsey, Sellers, Kelly, Reiter ja Nowak | |
Missiooni peamised eesmärgid olid kosmosesüstikutele arendatud uute turva- ja parandusprotseduuride katsetamine ning varustuse ja ESA astronaudi Thomas Reiteri Rahvusvahelisse Kosmosejaama viimine.
Discovery startis missioonile 4. juulil 2006 ning see oli esimene ja ainus kord, kui kosmosesüstik startis Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeval. Missioon kestis 13 päeva ja naasis Maale 17. juulil.
STS-121 järel taasalustas NASA regulaarsete Space Shuttle'i lendudega.
Meeskond
muuda| Amet | Stardil | Maandumisel |
|---|---|---|
| Komandör |  Steven Lindseyneljas kosmoselend | |
| Piloot | Mark Kelly teine kosmoselend | |
| 1. missiooni spetsialist | Michael Fossum esimene kosmoselend | |
| 2. missiooni spetsialist | Lisa Nowak ainus kosmoselend | |
| 3. missiooni spetsialist | Stephanie Wilson esimene kosmoselend | |
| 4. missiooni spetsialist | Piers Sellers esimene kosmoselend | |
| 5. missiooni spetsialist |  Thomas Reiterteine ja viimane kosmoselend |
Tühi |
Missiooni taust
muudaSTS-121 ajal katsetasid Discovery meeskonnaliikmed uut varustust ja protseduure, mis olid vajalikud kosmosesüstiku kuumuskilbi kontrollimiseks ja parandamiseks. Kosmosesüstik viis jaama ka varustust jaama laiendamise tarbeks.
Pärast Columbia katastroofi otsustas NASA, et kosmosesüstikulendude taasalustamiseks on vajalikud kaks katselendu ning nendeks olid missioonid STS-114 ja STS-121. Enne katastroofi oli Columbiale määratud missioonid STS-118 ja STS-121. STS-118 määrati esialgu samuti Discoveryle, kuid hiljem määrati see kosmosesüstik Endeavourile.
STS-121 pidi esialgu olema Hubble'i kosmoseteleskoobi teenindusmissioon, kuid sellele missioonile anti enne katastroofi teine tähistus ja STS-121 jäi vabaks. Kuna tähised STS-115 kuni STS-120 olid juba olemasolevatele missioonidele määratud, otsustas NASA anda missioonile väikseima saadaoleva numbri ja seetõttu järgnebki STS-114 missioonile STS-121.
STS-121 pidi esialgsete plaanide kohaselt teenindama kosmosesüstik Atlantis ja see pidi toimuma septembris 2005. Kuna Atlantisel tekkisid probleemid telikuga, otsustati missioonile saata kosmosesüstik Discovery ja missioon lükati edasi juulisse 2006, et võimaldada inseneridel parandada kosmosesüstiku probleemne sensor ja leida lahendus STS-114 stardil endiselt välispaagi küljest eraldunud vahu probleemile.
Missiooni kokkuvõte
muudaMissiooni start õnnestus kolmandal katsel ning Discovery startis missioonile 4. juulil 2006 kell 14.37. Varem olid 1. ja seejärel 2. juulile määratud stardid halva ilma tõttu tühistatud.[2] Erinevalt eelnevast kahest missioonist, ei tuvastatud starti filminud pardakaamerate salvestiste läbivaatamisel välispaagi küljest eraldumas suuri vahutükke, hiljem tuvastati eraldumas mõnesid väiksemaid tükke, kuid NASA hinnangul ei olnud need kosmoselaevale ohtlikud.[3][4]
Missiooni esimesel päeval kontrollisid meeskonnaliikmed kosmoselaeva kuumuskilpi robotkäe külge kinnitatud Orbiter Boom Sensor Systemiga ning Rahvusvahelises Kosmosejaamas kontrolliti seda veel mitu korda. Tiibade uurimise ajal leiti Discovery parema tiiva servalt lindude väljaheiteid ja maandumispäeval toimunud pressikonverentsil viskasid astronaudid selle üle nalja, viidates, et need olid endiselt seal ehkki Päike oli neid kõrvetanud.[5]
Jaamas olles väljusid astronaudid kolm korda avakosmosesse ja viibisid seal kokku 21 tundi ja 29 minutit.[6]
Süstik lahkus jaamast 15. juulil ehk 9 päeva pärast saabumist. Discovery ühendus jaamast lahti Vaikse ookeani kohal, Uus-Meremaast põhjas.
Discovery sisenemine Maa atmosfääri möödus tavapäraselt ning süstik maandus 17. juuli hommikul Kennedy Kosmosekeskusesse.[7]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "STS-121". NASA. Vaadatud 22. juuli 2019.
- ↑ "Discovery launch delayed to Independence Day". Spaceflight Now. Vaadatud 22. juuli 2019.
- ↑ "Tank debris seen as shuttle thunders into space". Spaceflight Now. Vaadatud 22. juuli 2019.
- ↑ "External fuel tank foam losses not in danger zone". Spaceflight Now. Vaadatud 22. juuli 2019.
- ↑ "Six Astronauts Return, One Stays With Space Station Crew". Space News. Vaadatud 22. juuli 2019.
- ↑ "STS-121". Space Facts. Vaadatud 22. juuli 2019.
- ↑ "Discovery is home". Spaceflight Now. Vaadatud 22. juuli 2019.