Fahd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd

(Ümber suunatud leheküljelt Fahd (Saudi Araabia))

Fahd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd (20. august 1923 Taifis – 1. august 2005) oli Saudi Araabia kuningas alates 1982. aastast kuni surmani. Ta valitses absolutistlikult, kuid üpris edumeelselt. Fahd oli ka riigi peaminister ja relvajõudude ülemjuhataja.

Saudi Araabia kuningas Fahd

Sündinud Saudi dünastia rajaja kuningas Abdul al-Aziz ibn Saudi 11. pojana, oli Fahd vanim seitsmest pojast, kelle sünnitas ibn Saudi lemmiknaine Hassa ibn Ahmad as-Sudairi. Fahd sai hariduse õukonnas ja välismaa ülikoolides, ta omandas nii ilmaliku kui ka religioosse hariduse. Ta oli kuningas Saudi ajal 1953 alates haridusminister ja alates 1962 välisminister (mõnedel andmetel siseminister), kuningas Faisali ajal aga alates 1967 teine asepeaminister. Fahdi mõju suurenes, kui märtsis 1975 sai kuningaks tema poolvend Khalid. Fahdist sai kroonprints ja esimene aseminister, kelle õlul oli suur osa igapäevasest valitsemisest. Temast sai mõjukas läbirääkija naftahindade ja Lähis-Ida rahu asjus. Augustis 1981 kutsus ta Marokos Fèsi linnas kokku tippkonverentsi. Pärast Khalidi surma juunis 1982 sai Fahdist 13. juunil kuningas. Ta nimetas oma poolvenna, rahvuskaardi ülema Abdul Aziz as-Saudi kroonprintsiks.

Naftahindade langus 1980-ndail põhjustas Saudi Araabia rahavarude vähenemise, mõningase kokkuhoiupoliitika ja erastamiste laine 1990-ndail. Kümnendi algul sattus Fahdi absolutistlik režiim ühelt poolt demokraatlikke valimisi taotlevate liberaalide ja teiselt poolt monarhiavastaste ja šariaadi kehtestamist nõudvate islami fundamentalistlike rühmituste surve alla. Mais 1993 moodustas Muhammad al-Masari juhitud islamiaktivistide rühm Seaduslike Õiguste Kaitse Komitee, et kontrollida, kuidas Fahdi režiim islami põhimõtetest kinni peab. Demokraatia nõudmisele reageerides moodustas kuningas augustis 1993 šuuranõukogu, mille 60 liiget kuulusid eliiti, kuid mitte kuningakotta, ja kehtestas kohalike omavalitsuste süsteemi.

Fahd stimuleeris riigi naftarikkuste investeerimist infrastruktuuri ja uutesse tegevusaladesse, näiteks keemiatööstusse, et mitmekesistada majandust ja ehitada üles riigi relvajõud. Kui Iraak tungis augustis 1991 Kuveiti, liitus kuningas Fahd USA ja teiste rahvusvaheliste jõudude sõjalise operatsiooniga Kõrbetorm. Saudi Araabiat kasutati baasina, millest lähtudes veebruaris 1992 vabastati Kuveit. Pärsia lahe sõda läks saudidele maksma 50 miljardit dollarit. Sõja lõppedes nõudis Fahd Iraagilt reparatsioone: Iraani-Iraagi sõja ajal 19801988 oli ta viimasele andnud 20 miljardit dollarit.

Paraku levis Saudi Araabias Fahdi valitsemisajal ka islamiäärmuslus. Nii näiteks on sealt pärit maailma esiterroristiks peetav al Qaeda juht Osama bin Laden. Fahdist sai USA lähedane liitlane. Tänu naftatuludele kasvas kuningriigi ja rahva rikkus kiiresti. Paljud noored, kes praegu kuuluvad kuningriigi eliidi hulka, said võimaluse õppida USA-s.[1]

Novembris 1995 elas Fahd üle südamerabanduse ja jaanuaris 1996 loovutas ta võimu ajutiselt kroonprintsile Abdullah'le, kes edaspidi koondaski enda kätte suure osa tegelikust võimust.

Fahdi isikliku varanduse suuruseks hinnatakse 32 miljardit naelsterlingit, tal olid seitse paleed Saudi Araabias, loss Prantsuse Rivieras, isiklik Boeing 747 ning kaks jahti. Fahdil olid teadaolevalt kolm naist ja 12 last.[2]

Viited muuda

  1. Hiietamm, Aadu (2. august 2005). "Suri kuningas Fahd". Õhtuleht. Vaadatud 11. detsembril 2023.
  2. Hankewitz, Sten A. (2. august 2005). "Saudi kuningas Fahd suri pärast 23 võimuaastat". Eesti Päevaleht. Vaadatud 11. detsembril 2023.
Eelnev
Khalid
Saudi Araabia kuningas
19822005
Järgnev
Abdullāh