Sõrdarja (tadžiki Сирдарё või дарёи Сир, pärsia سيردريا Sirdaryâ, usbeki Sirdaryo, kasahhi Сырдария; antiikmaailmas tuntud kui Iaxartes, kreeka keeles Ἰαξάρτης, mis on tuletis jõe vanapärsia nimest Yakhsha Arta) on jõgi Kesk-Aasias.

Sõrdarja jõgikond

Algab Narõni ja Karadarja ühinemisel Fergana orus.

Ülemjooksul voolab Fergana orus läände ja edelasse. Seejärel murrab Hudžandi väravates läbi Farhadi mägede, moodustades Begovati kärestikud, ja pöördub järsult põhja. Edasi voolab ta kaarega loodesse ja läände, vasakul kaldal on Näljastepp. Tšardara linna kohal pöördub Sõrdarja taas põhja, ning edaspidi jälle kaares loodesse ja läände, kusjuures vasakul kaldal on Kõzõlkum.

Suurem osa Sõrdarja veest kulub põldude niisutamiseks, seetõttu kuivab jõgi juba enne Araali järveni jõudmist. Sõrdarja suubus varem kirdest Araali järve (täpsemalt Väikesesse Araali), olles moodustanud delta, mis tänapäevaks on kuivanud.

Sõrdarja ja Amudarja vete ülemäärase kasutamise tagajärjel on suuruselt neljas järv maailmas tänapäevaks kahanenud peaaegu olematuks.

2020. aastal purunes jõele ehitatud Sardoba veehoidla tamm.[1]

Viited

muuda