Ava peamenüü

Türkmenistan

(Ümber suunatud leheküljelt Turkmenistan)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib riigist; laeva kohta vaata artiklit Turkmenistan (jõelaev).

Türkmenistan on merepiirita riik Kesk-Aasias.

Türkmenistani Vabariik


türkmeeni Türkmenistan
Türkmenistani lipp Türkmenistani vapp
Türkmenistani lipp Türkmenistani vapp
Türkmenistani asendikaart
Riigihümn Garaşsyz, Bitarap, Türkmenistanyň Döwlet Gimni
Pealinn Aşgabat
Pindala 491 200 km²[1]
Riigikeel türkmeeni
Rahvaarv 5 662 544 (hinnang 2016)[2]
Rahvastikutihedus 11,5 in/km²
President Gurbanguly Berdimuhammedow
Iseseisvus 27. oktoober 1991
SKT 42,355 mld $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 6586 $ (2017)[4] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik manat (TMT)
Ajavöönd maailmaaeg +5
Tippdomeen .tm
ROK-i kood TKM
Telefonikood 993

Piirneb Kasahstani, Usbekistani, Afganistani ja Iraaniga. Riigist läände jääb Kaspia meri, väljapääsu maailmamerele ei ole. Karakumi kõrb katab umbes 70% riigist.

Riigi pealinn ja ühtlasi suurim linn on Aşgabat, kus elas 2012. aasta seisuga 1,03 miljonit inimest.

Alates 2007. aastast juhib riiki Gurbanguly Berdimuhammedow, kelle isikukultus ei erine oluliselt tema eelkäija Saparmyrat Nyýazowi omast, kes oli Türkmenistani president aastatel 1991–2006.

Türkmenistanile kuulub umbes kümnendik maailma maagaasivarudest.

Sisukord

LoodusRedigeeri

Üle 80% riigi territooriumist hõlmab Karakumi kõrb.[5]

Kliima on kuiv subtroopiline ja kõrbeline.

Suur osa riigist paikneb Turaani madalikul, lõuna- ja läänepiiril on mäestikud ja kõrgustikud (Köpetdag, Garabili kõrgustik, Köýtendag). Riigi loodeosa hõlmab osa Kaplankõri platoost, idas asub Balkani mäestik.

RahvastikRedigeeri

Rahvaarv 2011. aasta juulis oli CIA World Factbooki andmetel 4 997 503.[5]

Mediaanvanus on 25,3 aastat. Linnades elab 50% rahvastikust.[5]

Suurim linn on Aşgabat, kus 2009. aastal elas hinnanguliselt 637 000 inimest.[5]

2003. aasta andmetel olid 85% elanikest türkmeenid, 5% usbekid ja 4% venelased.[5]

89% elanikest arvatakse olevat muslimid, 9% õigeusklikud.[5]

72% elanikest räägib esimese keelena türkmeeni keelt, 12% vene keelt, 9% usbeki keelt.[5]

RiikRedigeeri

Türkmenistan on autoritaarse presidendivõimuga riik, mis ise määratleb end ilmaliku demokraatia ja presidentaalse vabariigina.[5]

SisejulgeolekRedigeeri

Türkmenistani sisejulgeolekuasutuste ühenduse moodustavad: Türkmenistani Rahvusliku Julgeoleku Ministeerium, Türkmenbaşy isiklik kaitseteenistus, Riiklik piiriteenistus, Valitsusside asutus, Riiklik välipostiteenistus, Riiklik välismaalaste registreerimise teenistus.

HaldusjaotusRedigeeri

Riik on haldusterritorialselt jagatud viieks vilajetiks, pealinn Aşgabat on eraldi haldusüksus.

  1. Ahali vilajett (Ahal welaýaty), halduskeskus Änew
  2. Balkani vilajett (Balkan welaýaty), halduskeskus Balkanabat
  3. Daşoguzi vilajett (Daşoguz welaýaty), halduskeskus Daşoguz
  4. Lebapi vilajett (Lebap welaýaty), halduskeskus Türkmenabat
  5. Mary vilajett (Mary welaýaty), halduskeskus Mary
 

MajandusRedigeeri

Riigis paiknevad ulatuslikud maagaasi- ja nimetamisväärsed naftavarud.

Haritavat maad on 4,51%.[5]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Olev Remsu, Islam ja diktatuurid. Venemaa ja Kesk-Aasia, Go Group 2010

VälislingidRedigeeri