Viirpuu

taimeperekond

Viirpuu (Crataegus L.) on roosõieliste sugukonda kuuluv puittaimede perekond.

Viirpuu
Tömbilehine viirpuu (Crataegus laevigata). Otto Wilhelm Thomé illustratsioon (1885)
Tömbilehine viirpuu (Crataegus laevigata). Otto Wilhelm Thomé illustratsioon (1885)
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Roosilaadsed Rosales
Sugukond Roosõielised Rosaceae
Perekond Viirpuu Crataegus
Tourn. ex L.
Tüüpliik
Harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla)
Gand.

Viirpuu on väga liigirohke perekond kuni 1500 liigiga.[1] Eesti kodumaiseid liike on R. Cinovskise (1971) järgi üheksa, neist sagedasim on harilik viirpuu, mis on tavaline Saaremaal. Üldse kasvatatakse Eestis üle 60 liigi viirpuid.[2]

2017. aastal oli viirpuu aasta puu.[3]

Kirjeldus

muuda

Viirpuud kasvavad enamasti 5–15 meetri kõrguseks. Noortel puudel on sile hall tüvi, millele vanadel puudel tekivad madalad pikisuunalised rõmed ja nende vahele kitsad seljakud. Viirpuu on hästi äratuntav okstel asuvate astelde järgi. Terava otsaga asteldeks muundunud lühivõrsed asuvad nii tüvel kui okstel ja on tavaliselt 1–3 cm pikad, ehkki mõõdetud on ka 11,5 cm pikkune astel.

Lehed paiknevad okstel vahelduvalt. Enamiku liikide lehed on hõlmised või saagja servaga. Abilehed püsivad paljudel liikidel sügiseni. Mõnel liigil on lehed pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad.

Õied on koondunud sarikasse või kännasesse. Kroonlehed on valged, harvem roosad või punased. Tupplehed püsivad ka valminud viljadel. Viirpuu õied lõhnavad ebameeldivalt.

Vili näeb välja nagu mari, kuid on botaanilises mõttes õunvili. Maitselt on viljad läägemagusad kuni mõrkjad, osal liikidel lihakad, hapukad ja maitsvad. Värvuselt on vili kollane, punane või must. Vili sisaldab 1–5 kõva seemet, mis meenutavad ploomide ja virsikute luuvilju. Viirpuud kuuluvadki ploomide ja virsikutega samasse roosõieliste alamsugukonda.

Levila

muuda

Viirpuud on pärit Euraasia ja Põhja-Ameerika idaosa parasvöötmest, peamiselt 30. ja 60. põhjalaiuse vahelt. Tänapäeval kasvatatakse neid ilupuudena peaaegu kõikjal. Euroopas kasvatatavate Ameerikast pärit liikide hulka kuuluvad kannus-viirpuu, pehme viirpuu, põim-viirpuu, täpiline viirpuu ja kollane viirpuu.

Ökoloogia

muuda

Viirpuud pakuvad toitu ja peavarju paljudele lindudele ja imetajatele ning nende õied on tähtsad paljudele nektarist toituvatele putukatele. Mesilased külastavad neid meeleldi, aga palju mett sealt ei saa. Paljude liblikate röövikud toituvad viirpuulehtedest. Talvel on viirpuumarjad oluline toiduallikas eriti rästastele ja siidisabadele: need linnud söövad viirpuuvilju suurel hulgal ja levitavad nende seemneid, mis lähevad pärast linnu seedekulgla läbimist idanema.

Kasutamine

muuda

Viirpuid hakati Euroopas kasvatama juba 18. sajandil ja Venemaale jõudsid nad 19. sajandil. Viirpuud taluvad nii külma talve kui ka põuda, nad ei ole pinnase suhtes nõudlikud ja on kaunid kogu vegetatsiooniperioodi jooksul tänu arvukatele lehtedele. Tömbilehisest viirpuust on tänu tema roosadele või punastele õitele aretatud kultivare. Sügisel muutuvad lehed oranžideks või punasteks.

Astelde tõttu kasutatakse viirpuid, näiteks üheemakast viirpuud, laialdaselt hekitaimena. Neist saab suurepärase heki: kauni ja praktiliselt läbitungimatu.

Kasvatamine

muuda

Esimesel paaril eluaastal kasvavad viirpuud aeglaselt. Aastane kõrguskasv ei ületa paarikümmet sentimeetrit. Seejärel kasv kiireneb ja võib ulatuda 40–60, erandlikult 80 sentimeetrini aastas. Niimoodi kasvab ta kuuenda kuni kaheksanda eluaastani, seejärel kõrguskasv aeglustub uuesti. Õied ilmuvad 10–15 aasta vanuselt, samal ajal algab viljakandvus. Viirpuu elab 2–3, erandjuhtudel 4 sajandit vanaks[viide?].

Paljundamine

muuda

Viirpuid saab paljundada pistokstest. Hästi õnnestub ka loodusest toodud noorte taimede ja juurevõsude ümberistutamine. Seemnest paljundamiseks tuleb seemneid eelnevalt stratifitseerida ehk külmaga töödelda, et matkida talveperioodi. Seemnete idanevust saab suurendada, kui neid enne jahutamist toatemperatuuril kuivatada. Viirpuid saab pookida, sealhulgas teist liiki viirpuudele.

Liike

muuda
 
Õun-viirpuu viljad
 
Tulipunase viirpuu õied
 
Kannus-viirpuu sügisel
 
Tömbilehise viirpuu viljad
 
Üheemakane viirpuu õites
 
Sulghõlmine viirpuu
 
Täpiline viirpuu
 
Hariliku viirpuu viljad
 
Lihakas viirpuu õites
 
Roheline viirpuu sügisel

Viirpuuliikide taksonoomia ei ole lõplikult välja kujunenud. Minevikus eraldas mõni allikas viirpuud tuhandesse liiki, millest paljud olid apomiktilised pisiliigid. Tänapäeval on üldine seisukoht, et viirpuuliikide mõistlik arv on paarisaja kandis, aga täpse liikideks jaotamise ja liikide piiritlemise alal on veel palju tööd teha. Üldiselt tunnustatud liikide hulka kuuluvad järgmised:

Viited

muuda
  1. Endel Laas. "Viirpuud eestis, nende kasvatamine ja kasutamine". 1998, Atlex, Tartu. Lk 4.
  2. Viirpuu bio.edu.ee
  3. "2017 on viirpuu aasta". loodusajakiri.ee. 29. detsember 2016. Vaadatud 12.3.2017