Ava peamenüü

Ploom on ühe emakasuudmega ja ülemise sigimikuga õiest arenenud luuviljaliste paljasvili. Viljas on üks seeme, mida katab viljakesta siseosadest arenenud tugev luu. Luud ümbritseb mahlane vahekest ning õhuke väliskest.

Ploomi väliskesta värvus varieerub rohelisest ja kollasest punase ning mustjassiniseni. Viljaliha varieerub värvuselt punasest ja oranžist kollase või kollakasroheliseni. Viljaliha on sõltuvalt sordist kas luu küljes kinni või mitte.

KasutamineRedigeeri

Ploome võib süüa värskelt, kuumtöödelda ja konservida. Ploomidest keedatakse moosi ja marmelaadi. Neid lisatakse küpsetistesse ja jäätisesse. Ploome konservitakse, suhkrustatakse, kuivatatakse ja marineeritakse. Neist tehakse mahla, brändit (slivovits), nalivkat (paalinka) ja veini.

SordirühmadRedigeeri

Eesti ploomisorteRedigeeri

Välismaa ploomisorteRedigeeri

Ploom sümbolinaRedigeeri

Ploomid on kujutatud Noarootsi valla vapil. Kolm punast ploomi sümboliseerivad ühelt poolt Noarootsis aretatud ploomisorti ("Noarootsi punane"), teiselt poolt ka kolme valla ajaloolist piirkonda – Noarootsi, Sutlepa ja Riguldi (1920.–1930. aastatel iseseisvad vallad).

Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostisRedigeeri

2012. aastal toodeti maailmas 10,7 miljonit tonni ploome ja laukapuu vilju ning istandike kogupindala oli 2,53 miljonit hektarit.[1] Aminohapetest sisaldavad ploomid kõige rohkem aspartaamhapet (100 g kohta 0,35 g).[2]

Suurimad tootjad 2012. aastal[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
  Hiina 6 000 000* 56,1
  Rumeenia 424 068 4,0
  Serbia 391 485 3,7
  Tšiili 300 000* 2,8
  Türgi 297 026 2,8
  Iraan 295 000* 2,8
  USA 229 731 2,1
  India 215 000* 2,0
  Prantsusmaa 209 302 2,0
  Hispaania 205 300 1,9
Maailm kokku 10 702 774 100
* – FAO hinnang
Toitained[2]
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 87,23 g
Kalorsus 46 kcal
Valgud 0,70 g
Lipiidid 0,28 g
Tuhk 0,37 g
Süsivesikud 11,42 g
Sahharoos 1,57 g
Glükoos 5,07 g
Fruktoos 3,07 g
Galaktoos 0,14 g
Maltoos 0,08 g
Kiudained 1,4 g
Toiteelemendid[2]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 6,0 mg
Raud (Fe) 0,17 mg
Magneesium (Mg) 7,0 mg
Fosfor (P) 16,0 mg
Kaalium (K) 157,0 mg
Naatrium (Na) - mg
Tsink (Zn) 0,10 mg
Vask (Cu) 0,057 mg
Mangaan (Mn) 0,052 mg
Fluoriid (F) 2,0 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[2]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 9,5 mg
B1 0,028 mg
B2 0,026 mg
B3 0,417 mg
B4 1,90 mg
B5 0,135 mg
B6 0,029 mg
E 0,26 mg
A 17,0 μg
β-karoteen 190 μg
Folaadid 5,0 μg
Luteiin+
zeaksantiin
73,0 μg
K 6,4 μg

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org. Vaadatud 08.01.2015. Inglise.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov. Vaadatud 03.01.2010. Inglise.