Emma Leppermann
'Emma Leppermann' on ploomisort, mille aretas 1897. aastal aednik W. Leppermann Saksamaal Magdeburgi lähedal Förderstedtis.[1] Sort sai arvatavasti nime aretaja abikaasa järgi.
Puu on keskmise kasvuga. Võra on tihe ja laiuv, oksad suhteliselt jämedad.
Puu hakkab vara kandma (5–6-aastaselt), on suhteliselt külmakindel ja väga viljakas. Puu eelistab viljakat mulda ning talle meeldib lupjamine.
Lehe pikkus on 7–9 cm, laius 6,5–7 cm. Leht on lainja servaga, natuke krobeline ja veidi läikiva pinnaga. Lehetipp on sageli allapoole kaardunud.
Õied asuvad 1–2-kaupa õiepungas. Õis on valge, selle läbimõõt on 27–28 mm.
'Emma Leppermann' on isetolmleja, kuid teda viljastavad hästi ka 'Wilhelmine Späth', 'Varajane sinine' ja 'Edinburghi ploom'.
Vili on ümmargune ning selle otstes on lohud. Piki vilja on näha tihti veidi tumedam otstest sügavam vagu. Vili on keskmine või suur; selle pikkus on umbes 82 ja läbimõõt 34 mm, keskmine kaal 25–30 grammi, kuid võib esineda ka kuni 45 grammiseid ploome. Vilja põhivärvus on kollane, kuid sageli on ta üleni kaetud roosa kattevärvusega. Koore all on punased täpid. Vilja katab õrn vahakirme. Koor on õhuke ja viljaliha küljes kinni. Sirge keskmise pikkusega vars asub sügavas õõnsuses. Vili valmib augustis. Valminud ploomid kipuvad puu otsas mädanema.
Viljaliha on kollane ja tihe; mahlakas ja hapukasmagus. Luuseeme eraldub viljalihast hästi. Seeme on kollane, keskmise suurusega, krobelise pinnaga.
'Emma Leppermann' on hea kompotiploom. Viljaliha peetakse veidi vesiseks.
Viited
muuda- ↑ Eesti pomoloogia, Valgus 1970
Välislingid
muuda- Tutvustus (taani keeles)
- Kaire Kenk. Parim kompotiploom on «Emma Leppermann» Õhtuleht, 2. oktoober 2004