Toitained
 |
See artikkel räägib toitainetest. Toiduainete kohta vaata artiklit "Toiduained". |
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Toitainete liigitusRedigeeri
Eristatakse kolme tüüpi toitaineid:
- rasvad, mis on organismi jaoks ülioluline pikaajaline akumuleeritav energiaallikas;
- valgud, mis on ainus rakusünteesiks hädavajalike aminohapete allikas;
- süsivesikud, mis on kiiresti omastatav energeetiline ressurss ja paljude organismi struktuuride koostisosa.
Tasakaalustatud toitumineRedigeeri
Organism vajab normaalseks elutegevuseks kõiki kolme liiki toitaineid, kusjuures ühe toitaine vaegust ei ole võimalik pikaajaliselt kompenseerida teise toitaine liiaga. Olukorda, mille puhul menüü sisaldab õiges vahekorras kõiki toitaineid, nimetatakse tasakaalustatud toitumiseks. Soovituslik vahekord on järgmine:
- süsivesikuid 50–60%,
- rasva 25–35%,
- valku 10–20%.
Optimaalne vahekord võib muutuda sõltuvalt füüsilisest koormusest, väliskeskkonna tingimustest, haigustest või organismi füsioloogilistest eripäradest. Kuna eri toitainete protsentuaalset sisaldust toidus on raske jälgida, on toitumise tasakaalustamiseks kasutusel lihtsustatud meetodeid, näiteks taldrikureegel.
NälgusRedigeeri
Olukorda, kus organism saab toitaineid ebapiisavas koguses, nimetatakse nälguseks. Kui ebapiisavas koguses saab vaid ühte või kahte toitainet, on tegemist osalise nälgusega. Nälgus ja osaline nälgus võivad piisava kestuse korral põhjustada haigusi, näiteks anoreksiat, aneemiat, menstruatsioonihäireid jms. Pikaajaline liiga suur toitainete kogus põhjustab rasvumist.
Toitainete allikadRedigeeri
Toitainete allikaks on kõik loomsed ja taimsed toiduained. Toiduained erinevad suuresti toitainete sisalduse poolest. Peamised rasvade allikad on loomsed saadused, rasvane kala, taimeõlid jms. Peamisteks valgu allikateks on liha, kala ja muud mereannid ning kaunviljad. Süsivesikuid leidub kõige enam taimses toidus, näiteks teraviljasaadustes, puu- ja juurviljades.
Mõnikord, peamiselt tõlkekirjanduses, liigitatakse toitainete hulka ka vitamiinid, mineraaltoiteained ja isegi vesi. Sellist käsitlust ei saa õigeks lugeda ning neid aineid tuleb vaadelda eraldi. Kuigi tegu on organismi elutegevuseks väga oluliste ainetega, ei ole vitamiinid ega mineraaltoiteained toitainetega võrreldes olulised rakusünteesi lähteained ega ka energeetiline ressurss. Nii ei ole näiteks võimalik kõrvaldada ega leevendada toitainete puudusest tekkinud nälgust vitamiine või mineraaltoiteaineid manustades.