Kiudained (toit)

Kiudained ehk ballastained[1] on mitteseeditavad süsivesikud ja ligniin, mida leidub vaid taimses toidus.

Valik kiudainerikkaid toiduaineid ja toite

Kiudaineid sisaldavad vaid taimsed toiduained, millest suurimad kiudainete allikad on täisteratooted, kaunviljad, pähklid ja seemned ning ka puu- ja köögiviljad.[2]

Süsivesikuid jaotatakse toiteväärtuse järgi seeditavateks (ehk glükeemilisteks) ja mitteseeditavateks (need on kiudained). Erinevalt glükeemilistest süsivesikutest (suhkrud, tärklis) ei suuda inimese organism kiudaineid täielikult lõhustada, seega ei anna kiudained organismile ka otseselt toiduenergiat. Kiudained jaotatakse vees lahustuvateks (nt pektiin) ning vees mittelahustuvateks (nt tselluloos). Organism vajab neid mõlemat umbes võrdses koguses. Enamikus kiudaineid sisaldavates toiduainetes on erinevas vahekorras nii lahustuvaid kui ka lahustumatuid kiudaineid. Suurem osa lahustuvatest kiudainetest leidub puu- ja köögiviljades, rohkem lahustumatuid on teraviljas.

Kiudained hoiavad sooled mürkainetest puhta, reguleerivad soolestiku talitlust ja veebilanssi. Väheneb oht haigestuda jäme- või pärasoolevähki, hemorroididesse ja ateroskleroosi. Pole karta ka rasvumist. Kiudainete erilisim omadus on võime imada radioaktiivseid aineid, neutraliseerida neid ja kiirendada nende väljumist organismist. Kiudainete tarvitamine aitab ära hoida kõhukinnisust.

Ülesöömine põhjustab ebamugavat täiskõhutunnet ja gaaside teket. Liigsed kiudained viivad kaltsiumi organismist välja (luude hõrenemine). Kiudainerikast toitu süües tuleks kindlasti midagi kõrvale juua. Kiudainete ületarvitamine viib mineraalained organismist välja.

Viited muuda

  1. Aili Meristo. "Kiudainete tabel". Terviseleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. august 2005.
  2. Aet Trisberg. "Kiudained tagavad korras seedimise". Tervislik toitumine. ee.