Ajakirjandusvabaduse indeks

Ajakirjandusvabaduse indeks 2020. aastal[1] Ajakirjandusvabaduse olukord on tähistatud värvidega: tumesinine – hea; helesinine – rahuldav; kollane – märgatavad probleemid; oranž – keeruline; tumepunane – väga tõsine; hall – klassifitseerimata / andmed puuduvad

Ajakirjandusvabaduse indeks (ka pressivabaduse indeks) on mittetulundusühingu ja valitsusvälise organisatsiooni Piirideta Reporterid koostatav ja avaldatav riikide iga-aastane paremusjärjestus, mis põhineb organisatsiooni enda hinnangul riikide ajakirjandusvabadust käsitlevate andmete kohta möödunud aastal. Selle eesmärk on peegeldada nii seda, kui vabad on riikide ajakirjanikud, uudisteorganisatsioonid ja internetti aktiivselt kasutavad inimesed, kui ka seda, milliseid pingutusi ametivõimud selle vabaduse austamiseks teevad. Indeksit koostav organisatsioon on ka märkinud, et antud indeks käsitleb ainult ajakirjandusvabadust – see ei mõõda ei ajakirjanduse kvaliteeti ega käsitle inimõiguste rikkumisi üldiselt.[2]

Andmete kogumineRedigeeri

Aruanne põhineb osaliselt küsimustikul[3], milles esitatakse küsimusi pluralismi, meedia sõltumatuse, keskkonna ja enesetsensuuri, õigusliku raamistiku, läbipaistvuse ning infrastruktuuri kohta. Küsimustik võtab arvesse meedia õiguslikku raamistikku (sealhulgas karistused ajakirjandusega seotud kuritegude eest, riikliku monopoli olemasolu teatud tüüpi meedia puhul ja see, kuidas meediat reguleeritakse) ja avaliku meedia sõltumatuse taset. Veel hõlmab see teabe vaba liikumist internetis. Lõplik hinne arvestab ka ajakirjanike, internetikasutajate ja meediat abistavate isikute vastu suunatud vägivalda, mida organisatsiooni personal aasta jooksul jälgib – sealhulgas kuritarvitamisi, mida saab omistada riigile, relvarühmitustele, salajastele organisatsioonidele või survegruppidele.

Küsimustik saadetakse organisatsiooni Piirideta Reporterid partnerorganisatsioonidele: 18 sõnavabadusega tegelevale valitsusvälisele organisatsioonile viies maailmajaos, organisatsiooni 150 korrespondendile üle maailma ning ajakirjanikele, teadlastele, juristidele ja inimõiguste aktivistidele.[2] Mida väiksem on lõpparuandes esinev skoor, seda suurem on organisatsiooni andmetel riigi ajakirjandusvabadus.

Lõpparuande koostamineRedigeeri

Kogutud andmetel põhinevalt määratakse lõpparuandes igale riigile tulemus ja koht, mis üheskoos moodustavad hinnangu meediavabaduse olukorrale. Mõned riigid jäetakse aruandest välja, kuna nende kohta puudub usaldusväärne või kinnitatud teave. Kuna küsimused ja arvutused, millel tulemused põhinevad, on aastate jooksul muutunud, kasutatakse punktiskoore ainult riikide võrdlemiseks ühe aasta piires. Riigi arengu hindamiseks aastast aastasse võrreldakse riigi kohta paremusjärjestuses, mitte riigi punkte.

Kõigi aruannete eesmärk on kajastada olukorda konkreetsel ajavahemikul. Aruande aasta on aasta, mil aruanne välja anti, mistõttu kajastuvad seal eelneva aasta sündmused. Aastal 2011 aruannet välja ei antud. 2011–2012 aruanne avaldati 20. jaanuaril 2012 ja seal leiavad kajastamist vahemikus 1. detsember 2010 kuni 30. november 2011 aset leidnud sündmused. 2013. aasta ajakirjandusvabaduse indeks aga avaldati näiteks 30. jaanuaril 2013 ja see katab vahemikku 2011. aasta 1. detsembrist 2012. aasta 30. novembrini.

Riikide paremusjärjestus 2019. aasta aruandes (1.–15. koht)Redigeeri

Riikide kohta on toodud ära nii koht paremusjärjestuses kui ka selle aluseks olev punktisumma. Väiksem skoor tähendab suuremat ajakirjandusvabadust.

Kõik riigid on edetabelites vabaduse järgi seitsmesse rühma jagatud. Alloleva 2019. aastal avaldatud edetabeli viis esimest riiki moodustavad kõige suurema ajakirjandusvabadusega riikide rühma perioodil, mida aruanne hõlmab. Riigid kohtadel 6–14 (sealhulgas Eesti) moodustavad teise rühma ja 15. kohal oleva Iirimaaga algab paremuselt kolmas rühm.[4]

Koht Riik Punktid
1.   Norra 7,82
2.   Soome 7,90
3.   Rootsi 8,31
4.   Holland 8,63
5.   Taani 9,87
6.   Šveits 10,52
7.   Uus-Meremaa 10,75
8.   Jamaica 11,13
9.   Belgia 12,07
10.   Costa Rica 12,24
11.   Eesti 12,27
12.   Portugal 12,63
13.   Saksamaa 14,60
14.   Island 14,71
15.   Iirimaa 15

Eesti koht edetabelis aastatel 2002–2019Redigeeri

Eesti koht edetabelis on kõikunud vahemikus 3. kohast (aastatel 2007 ja 2012) kuni 14. kohani (2016. aastal). 2002. aasta edetabelis Eesti kohta andmed puudusid. Aastatel 2003–2014 kuulus Eesti suurima ajakirjandusvabadusega riikide sekka, kuid alates 2015. aastast on Eesti edetabelites paremuselt teises riikide rühmas.

Aasta Koht
2003 12. (kõrgeim rühm)
2004 11. (kõrgeim rühm)
2005 11. (kõrgeim rühm)
2006 6. (kõrgeim rühm)
2007 3. (kõrgeim rühm)
2008 4. (kõrgeim rühm)
2009 6. (kõrgeim rühm)
2010 9. (kõrgeim rühm)
2012 3. (kõrgeim rühm)
2013 11. (kõrgeim rühm)
2014 11. (kõrgeim rühm)
2015 10. (paremuselt teine rühm)
2016 14. (paremuselt teine rühm)
2017 12. (paremuselt teine rühm)
2018 12. (paremuselt teine rühm)
2019 11. (paremuselt teine rühm)

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "2020 World Press Freedom Index". Reporters Without Borders. 2020. 
  2. 2,0 2,1 How the index was compiled. 19.08.2013. Reporters Without Borders, 2013.
  3. 2013 World Press Freedom Index Questionnaire. 13.02.2013. Reporters Without Borders, 2013.
  4. "2019 World Press Freedom Index". Reporters Without Borders. Vaadatud 20.08.2019. 

VälislingidRedigeeri

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Press Freedom Index seisuga 04.10.2019.