Ava peamenüü

Aserbaidžaani lipp

Riigi- ja rahvuslippRedigeeri

 
  ? Aserbaidžaani riigi- ja rahvuslipp. Proportsioonid 1:2.
 
  Aserbaidžaani lipp 1918–1920
 
 Aserbaidžaani NSV lipp 1952–1991

Riigi- ja rahvuslipp oma praegusel kujul võeti kasutusele 5. veebruaril 1991. Plagu on horisontaalsete laidudega trikoloor, sini-puna-roheline. Punase välja keskele on paigutatud kuusirp ja kaheksaharuline täht. Laiud viitavad rahvuslikule loosungile "Türklane, muhameedlane ja eurooplane".

Helesinine (PMS ?C) on igavene Türgi, sealhulgas tatarlaste väepealiku Timurlengi värv.

Roheline (PMS 1795C) on traditsiooniline islamitunnus.

Punane (PMS 355C) tähendab aga euroopalikku arengut.

Kuusirp ja täht on Türgi muhameedlik sümbol. Tähe kaheksa haru tähistavad kaheksat türgi rahvast, aserid, osmanid, tatarlased, kasahhid, kiptšakid, seldžukid, jagataisid ja türkmeenid.

Aserbaidžaani ajaloolised lipudRedigeeri

Aastal 1918, esimese iseseisvusperjoodi algul oli kasutusel "Mussavati partei" lipp.

Aastatel 1918–1920 kasutati praegust lippu, kuid kuusirp oli suurem ning oli koos tähega nihutatud veidi varda poole.

Aastatel 1920–1991 oli Aserbaidžaani territooriumil Aserbaidžaani NSV ning kasutati Aserbaidžaani NSV lippu.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri