İlham Əliyev

İlham Heydər oğlu Əliyev (hääldus: [ilˈham hejˈdæɾ oɣˈɫu æˈlijɪf]; kasutatakse ka kirjapilti Ilham Hejdär oglu Älijev; sündinud 24. detsembril 1961 Bakuus) on Aserbaidžaani neljas ja praegune president. Tema isa oli eelmine president Heydər Əliyev.

İlham Əliyev
İlham Əliyev
4. Aserbaidžaani president
Ametis
Ametisse asumise aeg
31. oktoober 2003
Eelnev Heydər Əliyev
7. Aserbaidžaani peaminister
Ametiaeg
4. august 2003 – 31. oktoober 2003
Eelnev Artur Rasizadə
Järgnev Artur Rasizadə
Uue Aserbaidžaani Partei juht
Ametisse asumise aeg
31. oktoober 2003
Eelnev Heydər Əliyev
Isikuandmed
Sünninimi İlham Heydər oğlu Əliyev
Sünniaeg 24. detsember 1961 (58-aastane)
Sünnikoht Bakuu, Aserbaidžaani NSV, Nõukogude Liit (praegune Aserbaidžaan)
Rahvus aserbaidžaanlane
Erakond Uue Aserbaidžaani Partei
Abikaasa Mehriban Paşayeva (1983–)
Vanemad Heydər Əliyev
Zərifə Əliyeva
Lapsed Leyla Əliyeva
Arzu Əliyeva
Heydar Əliyev
Alma mater Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut
Allkiri Signature of Ilham Aliyev.svg

Əliyev on alates 2005. aastast oma isa poolt asutatud Uue Aserbaidžaani Partei juht. Samuti on ta alates 1997. aastast Aserbaidžaani Rahvusliku Olümpiakomitee esimees.

HaridusRedigeeri

Əliyev õppis 1967 kuni 1977 Bakuu 6. Keskkoolis. 1977. aastal astus ta Moskva Riiklikku Rahvusvaheliste Suhete Instituuti ning jätkas 1982 õpinguid aspirantuuris. 1985. aastal sai ta doktorikraadi ajaloos. Aastatel 1985–1990 oli ta sama ülikooli õppejõud. Ta on politoloogiadoktor ning on kirjutanud mitu raamatut tänapäeva Aserbaidžaani naftastrateegia geopoliitilistest aspektidest.[1]

Poliitiline karjäärRedigeeri

Mais 1994 määrati İlham Əliyev Aserbaidžaani Riikliku Naftakompanii asepresidendiks. Ta oli üks võtmefiguure Aserbaidžaani valitsuse ja Lääne naftafirmade läbirääkimistel uute lepingute sõmimiseks. Aastal 1995 valiti ta riigi parlamenti ja 1997 sai ta rahvusliku olümpiakomitee esimeheks. Augustis 2003, kaks kuud enne presidendivalimisi määrati ta peaministriks. Oktoobris loobus Heydər Əliyev tervislikel põhjustel presidendiametist ning määras oma poja, kes oli seni sõltumatu kandidaat, oma partei ainsaks presidendikandidaadiks.

15. oktoobril 2003 toimunud valimiste ametlike tulemuste järgi võitis valimised İlham Əliyev, kogudes 76,84% häältest. Opositsioon keeldus tulemusi tunnustamast ja korraldas massilise protesti väidetava korruptsiooni ning valimiste võltsimise vastu.

Opositsiooniliikmete ja inimõiguslaste kaebuste kohaselt pole inimõiguste olukord Aserbaidžaanis Əliyevi presidendiks oleku vältel paranenud. Opositsiooni meeleavaldused on endiselt keelatud või piiratud Bakuu äärelinnadega ning valitsus avaldab endistviisi survet sõltumatule ajakirjandusele. 2005. aastal vabastas Əliyev rahvusvahelise surve, eriti Euroopa Nõukogu nõudmiste mõjul vanglast paljud mõjukad opositsionäärid, kes arreteeriti seoses valimisjärgsete meeleavaldustega.

Inimõiguste rikkumise ning ainuvõimu tõttu Aserbaidžaanis peavad paljud eksperdid Kaukasuse ja endise Nõukogude Liidu asjus Əliyevit diktaatoriks.[2][3][4] 2010. aastal avaldas Wikileaks diplomaatilise telegrammi USA saatkonnast Aserbaidžaanis, milles võrreldi president Əliyevit maffiabossiga.[5]

2008. aastal kuulutas Əliyev, et "Mägi-Karabahh ei saa iialgi iseseisvaks, seda seisukohta toetavad ka rahvusvahelised rahuvahendajad ning Armeenia peab reaalsusega leppima" ning et "1918. aastal anti Jerevan armeenlastele. See oli suur viga. Erivani khaaniriik oli aserite territoorium ning armeenlased olid seal külalised."[6]

2008. aastal valiti İlham Əliyev taas ametisse 87% häältega. Opositsiooniparteid boikoteerisid valimisi. 2009. aasta 18. märtsil toimunud referendum kiitis heaks konstitutsiooniparandused, mille kohaselt Əliyev võib presidendiametisse kandideerida elu lõpuni, ühtlasi piirati ajakirjandusvabadust.

Aserbaidžaani 2010. aasta parlamendivalimistel kinnistus Əliyevi toetajate enamus parlamendis: esmakordselt Aserbaidžaani ajaloos ei pääsenud peamistest opositsiooniparteidest Aserbaidžaani Rahvarindest ega Musavatist riigi seadusandlikku kokku ainsatki saadikut.

9. oktoobril 2013 valiti Əliyev 85%-ga häältest kolmandaks 5-aastaseks ametiajaks presidendiks.

The Economist nimetas Aserbaidžaani oma 2010. aasta demokraatiaindeksis autoritaarseks režiimiks, pälvides 135. koha 167-st.

IsiklikkuRedigeeri

Əliyevi emakeel on aserbaidžaani keel, ta valdab ka inglise, prantsuse, vene ja türgi keelt. Tema abikaasa Mehriban Əliyeva on kunstnik. Neil on kolm last: Leyla, Arzu ja Heydər ning viis lapselast[1]. Tal on ka vanem õde Sevil Əliyeva.

KultuurisRedigeeri

Əliyevi fotot näidatakse filmi "Borat" lõpukaadrites, jättes vale mulje, justkui oleks ta filmis kujutatud fiktsionaalse Kasahstani president.[7]

Tunnustused ja autasudRedigeeri

Riiklikud ordenidRedigeeri

Välismaised ordenidRedigeeri

AukraadidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Elulugu presidendi ametlikul saidil
  2. Ken Silverstein (25.04.2008). "Obama to Azeri Dictator: Set Our Big Macs Free—By Ken Silverstein". Harper's Magazine. Vaadatud 31.03.2011. 
  3. William Stewart (05.01.2009). "Oil-rich dictator cultivated by Prince Andrew blocks BBC broadcasts". Mail Online. Vaadatud 31.03.2011. 
  4. Holebender (20.12.2010). "Greg Palast Busted by BP in Azerbaijan". Newsnetscotland.com. Vaadatud 31.03.2011. 
  5. "Azerbaijan: WikiLeaks Cable Compares Ilham Aliyev to Movie Mafia Bosses". EurasiaNet.org. 02.12.2010. Vaadatud 31.03.2011. 
  6. "Azerbaijani president: Armenians are guests in Yerevan". REGNUM News Agency J. 17. jaanuar 2008. 
  7. "Borat: Cultural Learnings of America for Make Benefit Glorious Nation of Kazakhstan". 
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 8,6 Алиев Ильхам Президент Республики Азербайджан.
  9. "ЗА ЗАСЛУГИ — ОРДЕН ЧЕСТИ". Вышка. 30. mai 2003. 
  10. "Le président azerbaïdjanais reçoit les insignes de Grand-Croix de la Légion d'honneur". RIA Novosti. Vaadatud 12. detsember 2010. 
  11. "Ильхам Алиев награжден Большим крестом польского ордена «За заслуги»". Day.az. Vaadatud 12. detsember 2010. 
  12. Виктор Ющенко наградил Ильхама Алиева орденом князя Ярослава Мудрого І степени
  13. "ВСТРЕЧА ПРЕЗИДЕНТА АЗЕРБАЙДЖАНА ИЛЬХАМА АЛИЕВА И ЭМИРА ГОСУДАРСТВА". Газета Бакинский рабочий. 11.02.2009. 
  14. "President of Azerbaijan honored with Gold Medal of Greek Parliament". APA. Vaadatud 12. detsember 2010. 
  15. Президенту Азербайджана Ильхаму Алиеву исполнилось 48 лет
  16. "Президент Азербайджана награжден орденом Русской Православной церкви «Славы и Чести I степени»". News.Life.az. Vaadatud 12. detsember 2010. 
  17. "Завершился исторический визит Патриарха всея Руси Алексия в Азербайджан". Православие.Ру. 29. mai 2001. 
  18. "ПРЕЗИДЕНТ АЗЕРБАЙДЖАНА". Посольство Азербайджанской Республики в Республике Беларусь. 
  19. "Ильхаму Алиеву присвоено звание почетного профессора Белорусского госуниверситета". The First News. 12. november 2009. 
  20. "Студенты ФГП приняли участие во встрече с Президентом Азербайджана И.Г. Алиевым". Факультет глобальных процессов МГУ имени М.В. Ломоносова. 22.02.2008. 

VälislingidRedigeeri

Eelnev:
Artur Rasizadə
Aserbaidžaani peaminister
2003
Järgnev:
Artur Rasizadə
Eelnev:
Heydər Əliyev
Aserbaidžaani president
2003–
Järgnev: