Aserbaidžaani keeled

Aserbaidžaani territooriumil on välja arenenud keeli, mida kõneldakse siiani, aga sellest hoolimata on Aserbaidžaani vabariigi ainsaks ametlikuks keeleks ja suhtlusvahendiks aseri ehk aserbaidžaani keel.

Aserbaidžaani etnolingvistiline kaart (2024, pärast separatistliku Mägi-Karabahhi Vabariigi kokkuvarisemist ja armeenlaste põgenemist Mägi-Karabahhist 2023. aastal).

Aserbaidžaani etnolingvistiline kaart (1994–2020, pärast esimest Mägi-Karabahhi sõda ja enne teist Mägi-Karabahhi sõda).

Keelest üldiselt

Aserbaidžaani peamine ja ametlik keel on aserbaidžaani keel (mõnikord ka aseri keel). See kuulub turgi keelte hulka ja on tihedasti seotud türgi keelega. Seetõttu on võimalik olukord, kus kaks nendest riikidest pärit isikut saavad teineteisest aru ka ilma varasema keelekogemuse või õppeta. Koos türgi, türkmeeni ja gagauusi keelega kuulub aserbaidžaani keel turgi keelte edelarühma oguusi harusse. Kuigi aseri keele kõnelejaid leidub nii Aserbaidžaanis, Lõuna-Venemaal (Dagestan) kui ka Põhja-Iraanis, on murded erinevad. Aseri keel on Dagestani üks ametlikest keeltest ja seal leidub ka palju sellekeelseid õppeasutusi. Samas ei ole see ametlikuks keeleks Põhja-Iraanis, kus aserbaidžaanlaste arv ületab nende rahvuskaaslaste arvu Aserbaidžaani Vabariigis. Aserbaidžaani keel, mida räägitakse Iraani Aserbaidžaanis, erineb tugevalt Põhja-Aserbaidžaani murdest ning keele kasutuse edendamise asemel on Iraani valitsus üritanud keelt riigist välja juurida, näiteks oli aseri keel aastakümneid keelatud.

Aseri keel Aserbaidžaanis

2009. aasta rahvaloenduse kohaselt räägib 92,5% Aserbaidžaani elanikkonnast aseri keelt emakeelena. Samas on riigis oluline roll ka vene ja inglise keelel, mida kasutatakse palju hariduses ja ametlikus suhtluses. Üle poole isikutest, kelle jaoks on aseri keel emakeeleks ei räägi võõrkeeli (enamik aseritest on ükskeelsed). Mägi-Karabahhi suur armeeniakeelne elanikkond ei ole enam Aserbaidžaani valitsuse kontrolli all, seetõttu ei lähe armeenia keel arvesse kui üks riigi vähemuskeeltest. Vähemuskeeled Aserbaidžaanis: lesgi, talõši, avaari, gruusia, buduhhi, põhjataadi, hinalugi, krõtsi, džeki, rutuli, tsahhi, lõunataadi ja udi. Enamik nendest keeltest (välja arvatud armeenia, lesgi, talõši, avaari ja gruusia) on ohustatud ja välja suremas, sest nende kõnelejate arv on väike, osadel alla kümne tuhande ja teistel alla tuhande inimese ning keelekasutus väheneb pidevalt ka emigratsiooni ja moderniseerimise tõttu.

2009. aastal ilmunud ajakirja The International Journal of the Sociology of Language 198. number oli tervenisti pühendatud Aserbaidžaani keeleküsimustele. Ajakirja toimetaja oli Jala Garibova.

Aserbaidžaan ei ole ratifitseerinud Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte hartat, millele Aserbaidžaani Rahvarinne aastal 1992 alla kirjutas. Aserbaidžaani president Heydər Əliyev andis 2001. aastal välja avalduse, mille kohaselt "Aserbaidžaani Vabariik ei ole võimeline tagama harta eeskirjade rakendamist seni, kuni territoorium, mida Armeenia hõivab, on vabastatud".

Ajalugu

Keskaja kirjanik Ibn al-Nadim mainib oma raamatus "Al-Fihrist", et kõik Mediaani kuningriigi ja pärsia maade (kaasa arvatud see piirkond, mis on tänapäeval Aserbaidžaani Vabariik) rahvad rääkisid antiikajal ühes ja samas keeles. Selles raamatus tsiteerib ta suurteadlast Abdullah Ibn al-Muqaffat:

"Iraani keeled on fahlavi (pahlavi), dari, khuzi, pärsia ja serjani. Aga Fahlavi pärineb sõnast Fahleh. Ja Fahleh on nimi, mis viitab 5 piirkonnale: Eşfahān, Rey, Hamedan, Mah-Nahavand ja Aserbaidžaan".

Seejärel märgib ta, et dari on kuninglike kohtute ametlik keel ning see pärineb Khorāsānist, Balkhist ja Ida-Iraanist; parsi on zoroastrismi mowbedide keel ja on pärit Fārsi provintsist; khuzi on mitteametlik kuninglik keel ja on pärit Khūzestānist ning serjani keel pärineb Mesopotaamiast. Sellest on kirjutanud ka teised tuntud keskaegsed ajaloolased, nagu näiteks al-Tabari, Ibn Hawqal, Istakhri, Moqaddasi, Yaghubi, Masudi ja Mostowfi Qazvini. Al-Khwarizmi mainib seda oma raamatusarja "Mafatih-ol-Olum" kuuenda raamatu kuuendas peatükis.

Etümoloogilised uuringud näitavad ka seda, et praegused murded, mida kõneldakse Bakuust Khalkhalini ja sealt edasi kuni Semnanini pärinevad kõik ühisest allikast. Teisisõnu rääkisid iidse Aserbaidžaani inimesed sama keelt, mida Mediaani kuningriigi inimesed (Columbia ülikooli väljapaistvama professori Ehsan Yarshateri artikkel väljaandes Majjaleh-ye Daaneshkadehye Adabiyaat, lk 35–37).

Keskaegne ajaloolane Yaqut al-Hamawi viitas oma raamatutes "Mo'ajjem ol-Odabaa" ja "Mo'jem ol Baladaan" keelele nimetusega Al-ajam-ol-Azariyah (Aseri iraani keel). Ka teistes allikates, nagu Ebne Hogheli Surat-ol-Arz , Moqaddasi Ahsan ol-Taqaaseem ja Istakhri Masaalik va Mamaalik kirjeldatakse asereid kui iraani keeli kõnelevat rahvast. Ilmselt oli see periood enne turgi kultuuri saabumist Aserbaidžaani. Tabari (235 A.H). on märkinud, et Maraghehi luuletajad esitasid pahlavikeelset luulet. Mõned Aserbaidžaani luuletajad, nagu näiteks Qatran Tabrizi (surnud 465 A.H), kasutasid oma emakeele kirjeldamiseks sõnu "pärsia" ja "pahlavi" vaheldumisi.

Ajaloolane Hamdollah Mostowfi on oma kirjutistes läinud isegi nii kaugele, et kirjeldab Aserbaidžaani erinevates piirkondades kõneldud pahlavi variante. Oma raamatus "Tarikh Gozideh" kirjeldab ta kaheksat luuletajat Aserbaidžaanist, nimetades neid "Ahl-ol She'r Men-al-Ajam" (Iraani luuletajad). Nüüdseks on dari ja pahlavi ühinenud, sest järjestikused dünastiad kolisid idast läände, tuues kaasa iraani keele dari versiooni. Piisab, kui öelda, et Aserbaidžaanist leitud pahlavi keelsete kirjade ja dokumentide arv on nii suur, et on vähe kahtlust, et see oli tõepoolest Aserbaidžaani emakeel enne türklaste saabumist. Paljud sõnad on ka praeguses aseri keeles tegelikult Pahlavi päritolu (Tabrizi ülikooli doktorandi Mahyar Navabi uurimus Nashriyeh Adabiyaat, 5, 6 ja Najibeddin Hamadani uurimused Farhang e Kamaleddin Teflisi ja Ajayeb ol-Makhluqaat; keskaegsed sõnaraamatud "Majmal-ol-Tavarikh wa al-qasas" ja "Iskandar-Nameh e Qadeem").

Nüüdisaja teadlased on jõudnud kokkuleppele, et pahlavi asendus praeguse aseri keele turgi vormiga enne Safaviidide dünastiat, tõenäoliselt Seljukiani türklaste saabumise ajal. Samas väidavad mõned teadlased, et kuni 17. sajandini räägiti Tabrizis pahlavi keelt ( Hafez Hosein Tabrizi (997 A.H.) raamatud "Rowdhat ul-Jinan" ja "Risaleh ye Anarjani"; mõlemad kirjutatud 985 A.H.) Ka Osmaiote Türgi rännumees Evliya Çelebi (1611–1682) mainib seda oma raamatus "Seyahatname". Samuti märgib ta, et Nahhitševani ja Maraghehi eliitrahvas ja haritlased rääkisid pahlavi keeles.

Aseri keele areng

Aserbaidžaani keele kasutuselevõtt on tihedasti seotud Türgi hõimude esmakordse ilmumisega esimesel aastatuhandel. Türgi hõimude püsima jäämine ja laienemine ei mõjutanud mitte ainult majandust, vaid ka suhtluskultuuri ja -keelt. Aserbaidžaani keele kui kommunikatsioonivahendi kujunemine on võtnud sajandeid. Raamat "Kitabi-Dede Gorgud" (tuntud ka kui "Kitabi-Dede Korkut" või "Dede Korkuti raamat") kirjeldab aserbaidžaani keele 1300. aastast ajalugu Aserbaidžaani Vabariigis, Ida-Türgis, Kagu-Gruusias, Loode-Iraanis, Ida-Armeenias ja Lõuna-Venemaal. Mõned allikad viitavad sellele, et esimesed aserikeelsed kirjandusteosed pärinevad 13. sajandist. Aserbaidžaani keelel on olnud kaks peamist arenguperioodi: iidne periood, mis hõlmab 13.–18. sajandit, ning tänapäevane periood, mis algab 18. sajandi lõpust ja kestab tänapäevani.

Iidne periood ei hõlma mitte ainult keele peamist arenguetappi, vaid hõlmab ka Aserbaidžaani renessansskirjandust. Iidsel ajal juhtisid valitsust ja armeed Safaviidid, Aggoyunlused, Qaraqoyunlused ja Djelairidid ning nende valitsemise ajal oli riik oma territoriaalse ja kirjandusliku arenguperioodi tipul, seetõttu omandas aseri keel oma põhilised lingvistilised omadused just sel ajal.

Aseri keel on saanud mõjutusi paljudest teistest kultuuridest kogu ajaloo vältel, sest Aserbaidžaan on olnud mitmeid kordi okupeeritud. Kõige märgatavamad mõjutajad on pärsia, vene ja araabia keel. Eelpool nimetatud riikide okupeerimise ja asustuse tõttu on aserbaidžaani keelt kasutatud ka nende keeltega kooskõlas, võimaldades neil laenata oma kultuurist mitmeid sõnu ja anda neid ka vastu. See võib olla ka põhjus, miks olenemata sellest, et Aserbaidžaan on olnud 30 aastat iseseisev, on teiste keelte mõju ikka veel väga tugev. Näiteks vene keelt kasutatakse seal tänini igapäevase keelena isegi pärast 70 aastat kestnud Nõukogude Liidu okupatsiooni.

Vaata ka

• Aserbaidžaani keel
• Turgi keeled