See artikkel räägib tänapäeva rahvast, väljasurnud Euraasia rahva kohta vaata artiklit avaarid (Euraasia)

Avaarid (ka avaarlased) on rahvas Dagestanis ja naaberaladel. Kõnelevad dagestani keelte looderühma kuuluvat avaari keelt. Avaarid on suurim Dagestani rahvas.

Avaaride asualad 18. sajandil

Maailmas elab ühtekokku ligikaudu 1 miljon avaari. Venemaa Föderatsioonis elas 2002. aasta ülevenemaalise rahvaloenduse andmetel 814 473 avaari, neist 757 438 Dagestanis (29,4% elanikkonnast). Aserbaidžaanis elas 1999. aastal 50 900 avaari. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 912 090 avaari, neist Dagestanis 850 011 (29,4% elanikkonnast).[1] Türgis elab hinnanguliselt ligikaudu 50 000 avaari, kellest alla poole kõnelevad avaari keelt.

Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 35 avaari, neist Tallinnas 22.[2] 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 39 avaari (26 meest ja 13 naist). Neist 16 emakeel oli avaari keel ja 23 olid Eesti kodanikud.[3]

Avaarid on islamiusulised (sunniidid). Antroloogiliselt kuuluvad avaarid balkani-kaukaasia rassi kaukasoidsesse tüüpi. Avaaride asualad on põhiliselt mägedes.

Viited

muuda
  1. "Информационные материалы об окончательных итогах Всероссийской переписи населения 2010 года". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2020. Vaadatud 2. juulil 2012.
  2. Päring Statistikaameti andmebaasist
  3. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__rahvus-emakeel/RL21442/table/tableViewLayout2