Vani järv
Van (türgi Van Gölü, armeenia Վանա լիճ (Vana litš), kurdi Wan) on järv Armeenia mägismaal Türgis.
Pindala on 3713 km², sügavus 145 meetrit.
Äravool puudub.
Järv on riimveeline. Seal on lahustunud umbes 19 promilli tahkeid aineid, peamiselt soodat.
Kultuuriajalugu muuda
Van asus Urartu riigi keskel ja selle kaldal asus Urartu pealinn Tushpa. Umbes samas asub tänapäeva Vani linn. Van asus ka Urartu järglase Vana-Armeenia keskel, olles koos Sevani (mis praegu asub Armeenias) ja Urmia järvega (mis praegu asub Iraanis) üks Vana-Armeenia kolmest suurest järvest, mida on ka Armeenia meredeks kutsutud. Vani järve saartele rajati hulgaliselt kirikuid ja kloostreid, millest osa on säilinud, ent osa türklaste ja kurdide võimu all hävitatud.
Välislingid muuda