Äravool

Äravool on vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglalt veekogusse (jõkke, järve, merre).

Äravoolu mõjutavad klimatoloogilised (sademed ja aurumine), füüsikalis-geograafilised (valgla suurus, pinnamood, mullastik, geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimetegevus ja kliima muutumine.[1]

Kõige suurem äravool maailmas on Amazonases, Eestis on kõige veerohkem Narva jõgi.

Äravoolu karakteristikudRedigeeri

Äravoolu saab avaldada äravoolumahuna, vooluhulgana, äravoolukihina või äravoolumoodulina.

Äravoolu komponendidRedigeeri

Üldiselt nimetatakse äravooluks vee voolamist mööda maapinda või pinnases. See võib olla vastavalt pindmine (sademete äravool), maasisene ehk vaheäravool või põhjaveeäravool. Pindmise äravoolu seda osa, mis vahetult pärast allalangemist suubub pinnaveekogusse, nimetatakse otseäravooluks.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Горошков И.Ф. Гидрологические расчеты. Л., Гидрометеоиздат, 1979.