Äravool on vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglast veekokku (jõkke, järve, merre).

Äravoolu mõjutavad klimatoloogilised (sademed ja aurumine), füüsikalis-geograafilised (valgla suurus, pinnamood, mullastik, geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimtegevus ja kliima muutumine.[1]

Kõige suurem äravool maailmas on Amazonases, Eestis on kõige veerohkem Narva jõgi.

Äravoolu karakteristikud muuda

Äravoolu saab avaldada äravoolumahuna, vooluhulgana, äravoolukihina või äravoolumoodulina.

Äravoolu komponendid muuda

Üldiselt nimetatakse äravooluks vee voolamist mööda maapinda või pinnases. See võib olla vastavalt pindmine (sademete äravool), maasisene ehk vaheäravool või põhjaveeäravool. Pindmise äravoolu seda osa, mis vahetult pärast langemist suubub pinnaveekogusse, nimetatakse otseäravooluks.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Горошков И.Ф. Гидрологические расчеты. Л., Гидрометеоиздат, 1979.