Ava peamenüü
Sassaniidide riik
224651
Sassanid empire map.png
Pealinn Istakhr (224–226)
Ktesiphon (226–637)

Sassaniidide riik (pärsia Ērānshahr ja Ērān) oli viimane Iraani suurriik enne moslemite vallutusi. Seda valitses Sassaniidide dünastia aastatel 224651.

Riigi rajas ning dünastiale pani aluse Ardašir I. Sassaniidide riik hõlmas tänapäeva Iraagi, Iraani, Afganistani, Ida-Süüria, Kaukaasia maa-alad ning piirkondi Türgis ja Araabia poolsaarel.

Bütsantsi-Sassaniidide riigi piir 4.-7. sajandil
Bütsantsi-Sassaniidide riigi piir Justinianuse surma ajal 565. aastal

Ardašir I Parsi piirkonnast vallutas 3. sajandi alguses kodusõjast ning Rooma-Partia sõdades nõrgenenud Artabanos V valitsetud Partia ning laiendas umbes 222. aastaks oma valdusi kuni Rooma vabariigi valdusteni Lähis-Idas ja Väike-Aasias. Roomlased ja partlased olid võidelnud Assüüria ja ülejäänud Mesopotaamia pärast kuni 226. aastani, mil ülemvõimu saavutas hoopis Sassaniidide riik.

Sassaniidide impeerium 620. aastal

Partia vallutamise järel tegi Ardašir I senise Partia pealinna Ktesiphoni Sassaniidide riigi pealinnaks (224–651).

Sassaniidide impeerium 632. aastal
Moslemite Rashiduni kalifaadi laienemine, 7. sajandil

7. sajandi keskpaigas araablaste kalifaat purustas Sassaniidide impeeriumi ja zoroastrismi kui riigiusu.

Vaata kaRedigeeri