Ava peamenüü

Igor Severjanin (kodanikunimega Igor Lotarjov, vn. Игорь Северянин, Игорь Васильевич Лотарев; 4. mai / 16. mai 1887 Peterburi20. detsember 1941 Tallinn) oli vene luuletaja, hõbedase ajastu esindaja.

Igor Severjanin
Igor Severyanin.jpg
Igor Severjanin aastal 1916
Sünninimi Игорь Васильевич Лотарев
Sündinud 4. mai 1887
Peterburi
Surnud 30. detsember 1941 (54-aastaselt)
Tallinn
Rahvus venelane
Elukutse luuletaja
Abikaasa Felissa Kruut (19021957)
Igor Severjanini haud Aleksander Nevski kalmistul Tallinnas

ElukäikRedigeeri

Igor Severjanin sündis Peterburis sõjaväeinseneri, aadliku Vassili Lotarjovi ja Natalja Šenšini pojana. Tema pärusaadlist pärit emapoolseteks sugulasteks olid revolutsionäär Aleksandra Kollontai, aga ka ajaloolane Nikolai Karamzin ja poeet Afanassi Fet. Esimesed eluaastad elas Peterburis, aastatel 18981903 Novgorodi kubermangus Tšerepovetsis (praeguse haldusjaotuse järgi Vologda oblastis), kus õppis Tšerepovetsi reaalkoolis. Aastast 1904 elas põhiliselt Peterburis. Külastas aastal 1912 Eestit, suvitas aastatel 1914 ja 1915 Toilas, jäi aastal 1921 sinna alaliselt elama. Käis aastast 1921 sageli esinemisreisidel Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Tšehhoslovakkias ja mujal. Aastatel 19301931 viibis ta pikemat aega Jugoslaavias ja Bulgaarias, aastatel 19331934 Rumeenias ja Jugoslaavias. Aastast 1935 elas ta peamiselt Tallinnas; aastatel 19381939 Saarkülas (Vaivara kihelkonnas, Narva lähedal, praegu Leningradi oblasti territooriumil; aastatel 19391941 Narva-Jõesuus, lühiajaliselt ka Paides. Ta suri Tallinnas ja on maetud Tallinna Aleksander Nevski kalmistule. Aastast 1996 antakse välja Igor Severjanini preemiat. 1921. aastal abiellus Igor Severjanin Tartus Felissa Kruudiga. Severjaninil ja Felissa Kruudil sündis 31. juulil 1922 poeg Vakh (aastast 1940 Ling). Vakh põgenes 1944. aastal Rootsi, kus kandis oma sünnipärast perekonnanime Lotarev. Vahk Lotarev abiellus Vilma Treuga, kes oli Haapsalu päästepunkti kapteni Vassili Treu tütar. Treud kandsid pärast eestistamist perekonnanime Randma, seda ka Rootsis. Vakhil ja Vilmal sündis kaks poega, Jan Urmas Lotarev, s. 1952 ja Jaak Rein Lotarev, s. 1954. Rootsis elab Severjanini pojapojapoeg Bengt Tobias Lotarev, Norras pojapojapoeg Isak Andreas Lotarev.

TõlkedRedigeeri

Severjanin tõlkis eesti keelt osates autorite ja oma eestlannast abikaasa Felissa Kruudi (19021957) abiga eesti keelest vene keelde paljude luuletajate luuletusi. Kahe luulekoguga on esindatud Henrik Visnapuu ja Aleksis Rannit. Teiste seas on ta tõlkinud eesti keelest vene keelde Marie Underit, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Friedrich Kuhlbarsi, Lydia Koidulat, Juhan Liivi, Gustav Suitsu, Friedebert Tuglast, Johannes Barbarust, Johannes Semperit, Mihkel Vesket, Ado Reinvaldi, Ado Grenzsteini, Karl August Hermanni, Juhan Kunderit, Peeter Jakobsoni, Martin Lippu, Jaan Bergmanni, Matthias Johann Eisenit, Jakob Liivi, Jakob Tamme, Karl Eduard Sööti, Elise Rosalie Auna, Anna Haavat, Georg Eduard Luigat, Andres Alverit, Ernst Ennot, Villem Grünthal-Ridalat, Marie Heibergi, August Allet, Rudolf Reimani ja Valmar Adamsit. Tema tõlkevalimik eesti luulest "Поэты Эстонии: Антология за сто лет (1803-1902)" ilmus 1928. aastal Tartus.

Teosed eesti keelesRedigeeri

Kirjandus ja välislingidRedigeeri