Martin Lipp

Eesti kirjanik

Martin Lipp (14. aprill 1854 Vooru vald Tarvastu kihelkond Viljandi kreis Liivimaa kubermang8. märts 1923 Nõo) oli eesti vaimulik, rahvusliku liikumise tegelane ja harrastusajaloolane.

Martin Lipp umbes 1890. aastatel. Foto: ERM Fk493:6

Lipp sündis Tarvastu kihelkonnas ja õppis sealses kihelkonnakoolis, seejärel ka Valga kreiskoolis ning lõpuks õppis Tartu Ülikoolis usuteadust.

Ta oli kirikuõpetaja Paides, Iisakus, Tartus Tartu Jaani kiriku koguduse abipastorina, 1882–1884 Saaremaal Kaarma kiriku kirikuõpetajana, Saaremaa Kaarma õpetajate seminari direktorina ja 1884–1923 Nõo kihelkonna kogudus.

Ta kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Üliõpilaste Seltsi, samuti tegi kaastööd Perno Postimehele ja Eesti Postimehele.

Lipp oli Jakob Hurda toetaja ja lahkus pärast 1881. aastat Eesti Kirjameeste Seltsist. Lipp tegeles ka muusikaga, tema kirjutatud on populaarse laulu "Eesti lipp" sõnad (algselt kandis pealkirja "Eesti, Eesti, ela sa!"), sellele luuletusele kirjutas helilooja Enn Võrk viisi 1922. aastal ja Juhan Aavik 1933. aastal.

Ta oli ka eesti genealoogia rajajaid, kirjutades mitu suguvõsaloolist raamatut.

Teoseid

muuda
  • Lipp, Martin 1901. Koolilaste Kirikulugu. (2. trükk.) Tallinn: K. Busch.
  • Lipp, Martin 1901. Koolilaste Piibli lugu ehk Vana ja Uue Seaduse piibli jutustused salmidega. (5. trükk.) Tallinn: K. Buschi raamatukauplus.
  • Lipp, Martin 1902. Lihtsad Lilled põllu peenralt ja niidu nõlvalt. ([Luuletused] Kodu kannide 3. anne.) Tallinn: Jakob Ploompuu raamatukauplus.
  • Lipp, Martin 1907. Masingite suguvõsa: Hariduse- ja perekonnaloolised uurimised. (Eesti Kirjanduse Seltsi toimetused nr 3. Eesti suguvõsade uurimised nr 1) Tartu: Postimees.
  • Lipp, Martin 1908. Lutheruse Väike Katekismus. Tartu: K. Sööt.
  • Lipp, Martin 1909. Päikse kullas: Uued luuletused. Tartu: K. Sööt.
  • Lipp, Martin 1932. Karellide suguvõsa: Haridus- ja perekonnaloolised uurimused. (Täiendanud ja redigeerinud Aadu Lüüs.) Tartu: A. Annuk.

Mälestused

muuda

Mälestuse jäädvustamine

muuda

5. juunil 1932 avati Martin Lipu haual Nõo kalmistul Anton Starkopfi loodud pronksbüstiga kivisammas. Vandaalid hävitasid monumendi 8. jaanuaril 1994. Kuna säilinud oli monumendi kipsvorm, saadi monument taastada. 1998. aasta märtsis avati see uuesti, kuid püsis vaid paar kuud, sest 23. mail Martin Lipu haua lähedal kasvanud looduskaitsealune Nõo kalmistu pärn murdus ja kukkus monumendile. Monument taastati ja paigaldati uuesti 2000. aastal[1].

Isiklikku

muuda

Martin Lipu vend oli Jaan Lipp. Tema tütar Helmi Magdalene oli abielus Rudolf Hurdaga, Jakob Hurda pojaga.

Viited

muuda
  1. Agnes-Asta Marandi, "Lehekülgi Nõo ajaloost" I. Nõo: 2001, lk 157–158.

Välislingid

muuda