Ava peamenüü

"Eesti lipp" on Eesti lipu lipulaul, mille kirjutas Eesti helilooja Enn Võrk 1922. aastal. Laulu sõnade autor on Eesti vaimulik Martin Lipp.

Luuletus avaldati esmakordselt trükis 1897. aastal kogumikus "Kodu Kannid I".[1] Algupäraselt kandis luuletus pealkirja "Eesti, Eesti, ela sa!".

Kuigi Enn Võrk kasutas laulu jaoks 3 salmi,[2] koosneb algupärane tekst 5 salmist.[3]

12. aprillil 1934 otsustas Tartu algkoolide juhatajate koosolek laulu "Eestimaa, mu isamaa" asemel piduliku lauluna kasutusele võtta "Eesti lipu"[4].

Martin Lipu sõnadele kirjutas laulu ka Juhan Aavik. Tema teos avaldati 1933. aastal pealkirja all "Ela, Eesti".[5]

Algne tekstRedigeeri

Ehitagem Eesti kojad
Kolme kodu-värviga!
Võtku nendel Eesti pojad
Ennast ükskord ühenda’,
Võtku kuldse armuköie
Venna-arm neil’ veerita’,
Vastaku neil’ vägev hüüe:
"Eesti, Eesti, ela sa!"

Sinine on sinu taevas,
Kallis Eesti kodumaa.
Oled kord sa ohus, vaevas,
Võtkem sinna silmata;
Truudusest meil’ tunnistagu
Taevasina määratu;
Ustavatel sooviks saagu:
"Eesti, Eesti elagu!"

Must on meie mullapinda,
Mida higis haritud;
Must on kuub, mis Eesti rinda
Vanast’ juba varjanud.
Eesti maad, ta keelt ja rahvast,
Minu laul, sa ülenda!
Sellel’ kostku koorid vahvast’:
"Eesti, Eesti, ela sa!"

Valges ehtes Eesti kased
Kaunistavad kodumaad,
Puhtalt eesti neiu põsed
Roosi-ilul lehkavad.
Puhas vanemate viisi,
Ära lõpe iial sa,
Istutades õrnu õisi:
"Eesti, Eesti, ela sa!"

Sinine ja must ja valge,
Ehitagu Eestimaad!
Vili võrsugu siin selge,
Paisugu tal täieks pead!
Vaprast meelest, venna-armust
Eesti kojad kõlagu,
Kostku taeva poole põrmust:
"Eesti, Eesti elagu!"

Tänapäevased sõnadRedigeeri

Tänapäeval lauldaval laulul on järgmised sõnad:[6][7]

Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,
mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda.
Ühine neil olgu püüe ühes vennaarmuga,
kostku võimsalt meie hüüe:
"Eesti, Eesti, ela sa!"

Sinine on sinu taevas, kallis Eesti, kodumaa,
oled kord sa ohus, vaevas, sinna üles vaata sa!
Must on sinu mullapinda, mida higis haritud.
Must on kuub, mis Eesti rinda
vanast’ juba varjanud.

Sinine ja must ja valge kaunistagu Eestimaad!
Vili võrsugu siin selge, paisugu tal täieks pead.
Vaprast meelest, venna armust Eesti kojad kõlagu!
Kostku taeva poole põrmust:
„Eesti, Eesti ela sa!”

ViitedRedigeeri