Elise Rosalie Aun (1903 perekonnanimi Raup; 3. (vkj)/ 15. juuni 1863 Pikareinu, Kanepi kihelkond, Võrumaa2. juuni 1932 Tallinn) oli eesti luuletaja ja kirjanik.

EluluguRedigeeri

Sündis Pikareinul renditaluniku peres, noorusaastatel elas koos vanematega Setumaal Ulitina mõisas. Õppis 1879–1882 Räpina-Lokuta tütarlastekoolis.[1][2]

1888–1903 elas Võtikveres, Viljandis, Pärnus, Riias, Kroonlinnas, Valgas, Vändras ja Tallinnas.[3][1]

Töötas Viljandis ajakirja Linda toimetuses (1890–1892, 1898), Kroonlinnas koduõpetajana (1895–1896), Pärnus raamatukaupluse müüjana (1897–1898), Vändra kurttummade koolis kasvatajana (1899–1900), Tallinnas Kristliku Rahvakirjanduse Agentuuri abikaupluse juhatajana ja mujal.[2][1]

1903. aastal abiellus ta kooliõpetaja Friedrich Raupiga ja elas 1903–1911 Venemaal Simbirskis. 1911–1932 elas Tallinnas. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.

LoomingRedigeeri

Avaldanud mitu luulekogu. Luules on valdav armastus- ja looduslüürika, esineb ka koduigatsuse teema. Luuletused on peamiselt järelromantilises stiilis, esineb ka realismi elemente. Esile on tõstetud tema värsikultuuri, eriti riimitehnikat.[1][4]

Avaldas luuletusi ja muid kaastöid ka ajalehtedes Eesti Postimees, Olevik, Postimees, Rahva Leht ja ajakirjas Meelejahutaja.[2]

Kogus setu rahvaluulet, tegeles proosa ja luule tõlkimisega. Kirjutas ka proosat, avaldas kirjeldusi Setumaast ja setude elust.

TeosedRedigeeri

LuulekogudRedigeeri

  • Kibuvitsa õied I. Tartu 1888
  • Kibuvitsa õied II. Tartu 1895
  • Kibuvitsa õied III. Tallinn 1901
  • Laane linnuke. Tartu 1889[5]
  • Metsalilled. Tallinn 1890[6]

ProosaRedigeeri

  • "Tosin jutukesi". Tartu 1898

TõlkeidRedigeeri

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema vend oli Karl Eduard Aun.

ViitedRedigeeri

PersonaaliaRedigeeri

VälislingidRedigeeri