Ava peamenüü
Livia Viitol (2017)

Livia Viitol (sündinud 18. detsembril 1953) on luuletaja, tõlkija ja kirjandusloolane.

Livia Viitol õppis aastatel 1960–1964 Jõgisoo Algkoolis, 1964–1971 Tallinna 10. Keskkoolis, 1971–1976 Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonnas (eesti filoloogia osakond, soome-ugri keelte eriharu).

Ta on tõlkinud läti keelest näiteks Juris Kronbergsi, Nora Ikstena ja Aleksandrs Čaksi tekste.

Tema luulekogu "Pääl ja sees" ilmus 1991, lasteraamat "Ilmakoer Muki" ilmus 2000.

2013. aasta aprillis pälvis ta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna monograafia "Eduard Vilde" eest.

TööRedigeeri

  • 1976–1978 ajakirja Teaduste Akadeemia Toimetised korrektor;
  • 1978–1992 ajakirja Linguistica Uralica korrektor ja tehniline toimetaja;
  • 1992–2001 vabakutseline ajakirjanik;
  • 2001–2005 E. Vilde ja A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseumi peavarahoidja, 2003–2005 direktori kt.
  • Alates 2005. aastast vabakutseline.

LoomingRedigeeri

  • luulekogu "Pääl ja sees" (Tallinn 1991),
  • lasteraamat "Ilmakoer Muki" (Koolibri 2000; 1993. aasta Valge Raamatu lasteraamatuvõistlusel äramärgitud töö),
  • luulekogu "Läti pääsuke" (Pētergailis 2002)
  • luulekogu "A Handful of Light" (Lapwing Publications 2007. Belfast.Tõlkinud Ilmar Lehtpere)
  • luulekogu "Ajalootund" (Eesti Raamat 2009)
  • "Eduard Vilde". Monograafia. (Tänapäev 2012)
  • lühiproosakogu "Jutte ja novelle" (Libri Livoniae 2014)
  • luulekogu "Ebavere mäel" (Libri Livoniae 2018)

Livia Viitoli luulet on tõlgitud inglise (tõlkija Ilmar Lehtpere "The Stinging Fly" 2/ 2, Autumn/Winter 2005/06, Dublin. Crannóg 10, Winter 2005/06, Galway (http://www.crannogmagazine.com/crannog10winter0506.pdf) Stride Magazine (online), 2006, Devoran, Cornwall (http://www.stridemagazine.co.uk) Cyphers 61, 2007, Dublin )

ja läti (tõlkija Guntars Godiņš Karogs. Janv./Febr. 2010, Rīga) keelde.

Tõlked läti keelestRedigeeri

  • Astrid ja Ivar Ivaski luulekogu "Rändav järv" (koostaja ja toimetaja Livia Viitol. Tõlkijad: Viiu Härm, Ivar Ivask, Ita Saks, Marie Under, Livia Viitol,). Eesti Keele Sihtasutus 2002.
  • Juris Kronbergsi valikluulekogu "Maa-alune luule". (Tõlkinud koos Guntars Godiņšiga.) Loomingu Raamatukogu 2007.
  • Aleksandrs Čaksi valikluulekogu "Igavene Riia", Libri Livoniae 2012.
  • Valts Ernštreitsi valikluulekogu "Nagu lumehelbed talvel..." (läti ja liivi keelest). Libri Livoniae 2013.
  • Valentīns Jākobsonsi novellikogu "Hommikueine keskööl". Libri Livoniae 2016.
  • Astrid Ivaski luulekogu "Mere silmad". Libri Livoniae 2016.
  • Läti jutud. Valik 2000. aastate läti lühiproosat. Koostanud ja tõlkinud Livia Viitol. Libri Livoniae 2018.
  • Nupukas poiss, kummitav mägi ja maa-alune loss. Läti muistendeid ja teisi rahvajutte. Tõlkijad: Contra, Aive Mandel, Kristi Salve, Lembit Vaba, Livia Viitol. Libri Livoniae 2018.

Perioodikas ilmunud läti ja liivi luule tõlkeidRedigeeri

  • Aleksandrs Čaks, Edvarts Virza (Looming 2008, 12), Astrid Ivask (Looming 2003, 9; 2006, 9; 2011, 8), Valts Ernštreits (Sirp 2002 ja 2004), Oskar Loorits (Livia Viitol, "Oskar Loorits 100" – Sirp 10. november 2000, lk 20), Juris Kronbergs (Looming 2006, 9), Guntars Godiņš (Looming 2008, 4), Aleksandrs Čaks, Vizma Beļševica. Aspazija, Uldis Berziņš, Madara Gruntmane (Looming 2018, 9).

KogumikudRedigeeri

  • "Krimmi kogumik" II. Konverentsi "Eestlased XIX-XXI sajandil Krimmis" ettekanded (9.-10. septembril 2004 Simferopolis). Koostanud ja toimetanud T. Tender ja L. Viitol. E. Vilde Muuseum ja Eesti Haridusministeerium. Tallinn 2005.
  • "Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007". (Raamatukogu ajalugu.) Tallinna Keskraamatukogu 2007. Koostanud ja toimetanud Livia Viitol.
  • "Sinu, minu ja meie Riia". (Eestlastest Riias.) Koostanud ja toimetanud Livia Viitol ja Karl Kello. Vanemuise Selts, Tartu 2008.
  • "Igauņu zelta noveles". Koostanud ja eessõna kirjutanud L. Viitol. Lauku Avīze. Riga 2009.
  • "Igihaljas Vilde" E. Vilde 140. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi laiendatud kogumik (Eesti Kirjanduse Selts. Tartu 2009).
  • Brošüür "Kastellaanimaja". (Koostanud ja toimetanud Anne Lõugas-Untera ja Livia Viitol.) E. Vilde ja A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseum 2003.

VariaRedigeeri

  • Loengutsükkel läti kirjandusest Eesti Rahvusraamatukogus 2008.a. (Koos Guntars Godiņšiga).
  • Kirjandusnäitus Sándor Petőfi – Ellen Niit. S. Petöfi 160. surma-aastapäevale pühendatud näitus Ungaris Eesti-Ungari kirjandussuhetest rõhuga Petöfi eestindamisel ja Ellen Niidu rollist selles. Koostanud Livia Viitol ja Eesti Instituut 2009.

TunnustusedRedigeeri

Ajalehe Sirp aastaauhind missioonitundliku publitsistika ja luule eest 2000.a. (Sirp, nr 11 ja 46). (http://www.sirp.ee/archive/2000/22.12.../sots1-2.html)

2013. aasta aprillis Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind monograafia "Eduard Vilde" eest.

12. mail 2017 tunnustati teda Eesti-Läti keeleauhinnaga. Auhinna tõid läti keelest eesti keelde tõlgitud Astrid Ivaski luulekogu "Mere silmad" ja Valentīns Jakobsonsi novellikogu "Hommikueine keskööl".

2019 – Läti Tunnustusristi 5. klass (kavaler)[1]

ViitedRedigeeri

  1. Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8.