Valmar Adams

Eesti kirjanik
Valmar Adams 1930. aastatel

Valmar Adams (sünninimi Vladimir Karl Moritz Adams; aastatel 19241933 Vilmar Adams; 30. jaanuar 1899 Peterburi15. märts 1993 Tartu) oli eesti kirjanik ja kirjandusteadlane. Ta kasutas ka pseudonüümi Vladimir Aleksandrovski. Lõpetas Tartu Ülikooli (TÜ) 1929. aastal, aastatel 1929–1931 täiendas oma tedamisi stipendiaadina Praha Ülikoolis, hiljem töötas aastaid Tartu Ülikoolis slaavi ja vene kirjanduse kateedris.

1918–1919 oli ta päevalehe Molot toimetaja, 1920–1922 vene keele õpetaja Petseri ja Tõrva gümnaasiumisis, 1923–1029 oli TÜ üliõpilane, 1926–1928 Üliõpilaslehe toimetaja Tartus, 1940–1941 vene keele õpetaja TÜ-s, 1941–1943 oli sakslaste poolt vangistatud, 1944–1946 oli TRÜ dotsent, 1946–1947 kirjanduslikul tööl, 1947–1951 TRÜ dotsent, 1951–1954 Nõukogude võimude poolt kinni peetud, 1955–1974 taas TRÜ vene kirjanduse kateedri dotsent. Alates 1984 oli vabakutseline kirjanik.

Tema luule oli mõjutatud vene luulekoolkondadest.

EYS Veljesto vilistlane.

Valmar Adams oli viimane Eesti Kirjanike Liidu liige, kes oli sündinud 19. sajandil.

RaamatudRedigeeri

  • "Suudlus lumme" [1] (1924; esikluulekogu)
  • "Valguse valus. 1925. aasta intermezzo" (1926; luuletused)
  • "Maise matka poolel teel" (1932; luulekogu)
  • "Põlev põõsas" (1937; luulekogu)
  • "Tunnetuse tund" (1939; lüürikat)
  • "Sinu sekundid" (1971; mõttepäevik)
  • "Vene kirjandus, mu arm" (1977; kirjandusteaduslikke artikleid ja esseesid)
  • "Õhtune valgus" (1982; uut luulet)
  • "Oomega" (1985; esseid ja murdmemuaare)
  • "Esta astub ellu" (1986; esseeromaan)

ValikkogudRedigeeri

  • "Nooruse tolmunud kuld" (1972; valitud värsse ja mõttelooteid 1924–1969)
  • "Punased nelgid" (1982; luulevalimik)

KoguteosedRedigeeri

  • "Eesti nüüdislüürika" (1929; uuemate luuletajate värsipõimik)

IsiklikkuRedigeeri

 
Valmar Adamsi haud

Valmar Adamsi poeg on Jüri Adams.

TunnustusRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Kalle Kurg. Autoportree noorest kirjanikust. (Arvustus raamatule "Sinu sekundid." Mõttepäevik.) – Keel ja Kirjandus 1972, 1, lk 49–51.
  • Rein Veidemann. Valmar Adamsi eluhoiakust ja maailmamõistmisest. – Keel ja Kirjandus 1979, 1, lk 5–10.
  • Tiit Hennoste. Hüpped modernismi poole II. 20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal. 9. loeng: värsiõpetuse õppetunnid. (Vaidlus irdriimi üle.) – Vikerkaar 2007, 9 [2]

ArtiklidRedigeeri

VälislingidRedigeeri