Peeter Ramul

Eesti pianist

Peeter Ramul (7. september 1881 Lelle vald, Pärnumaa27. aprill 1931 Tallinn) oli eesti muusikateadlane, pianist ja pedagoog.[1]

EluluguRedigeeri

Peeter Ramul oli talupidaja poeg.[1]

Lõpetas 1901 Tartus gümnaasiumi ja klaveri erialal Rudolph Griwingi Eramuusikakooli, 1906 Moskva Ülikooli õigusteaduskonna ja 1911 klaveri erialal Moskva konservatooriumi (Aleksandr Goedicke klassis). Oli 1911–1913 Moskvas Nikolai Instituudi klaveriõpetaja ning 1913–1920 Tambovis Naiste Instituudi muusikainspektor ja ühtlasi riikliku muusikakooli klaveriõpetaja. 1920–1931 Tallinna Konservatooriumi klaveri ja muusikaajaloo õppejõud (aastast 1925 professor).[1]

TeadustööRedigeeri

Uurimisvaldkonnad: muusikaajalugu, -pedagoogika ja -esteetika, pianism ja rahvamuusika. Kuulus mitmesse rahvusvahelisse muusikaseltsi (Neue Bachgesellschaft, Deutsche Musikgesellschaft). Kirjutanud teoseid klaverile (2 sonaati, variatsioone), esinenud soolopianistina.[1]

TeoseidRedigeeri

  • Die psycho-physischen Grundlagen der modernen Klaviertechnik. Leipzig, 1923 (vene (1923) ja inglise (1931) keeles)
  • Üldise muusika-ajaloo põhialused. Tallinn, 1930.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

KirjandusRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.