Rudolf Grivingi muusikakool

Rudolf Grivingi muusikakool (mõnikord ka Griwingi muusikakool) oli aastatel 1897–1920 Tartus tegutsenud muusikakool, kus õpetati tulevasi luteri koguduse köstreid-orelimängijaid[1].

Muusikakooli asutas 1. septembril 1897 Läti juurtega Rudolf Griving (Griwinš)[1]. Ametlik luba saadi aga alles kolm aastat hiljem. Esialgu tegutses kool Aia ja Pepleri (praegu Vanemuise ja Pälsoni) tänava nurgal oleva kivimaja esimesel korrusel, hiljem koliti Grivingi abikaasale kuulunud majadesse Pepleri tänaval.[2]

Õppetöö toimus peamiselt väiksemas majas, oli ka kolm tuba oreliklassi õpilaste internaadi tarvis. Orelimängu harjutati Saueri vabriku seitsme heliseva registri, kahe manuaali ja pedaaliga pneumaatilisel orelil direktori kabinetis ja kahe manuaali ning pedaaliga harmooniumil keldris.[2]

Muusikakooli ülalpidamisega oli Grivingil küllaltki palju raskusi. Seetõttu pidi ta kooli õppeaega järk-järgult pikendama, et väiksema eelharidusega õpilast vastu võtta ja nende arvu suurendada. Rudolf Grivingil oli hea läbisaamine nt Aleksander Lättega, kes asendas teda ka haiguse ajal. Ajutiselt Tartus elades asendas teda vajaduse korral ka Alfreds Kalninš. Rudolf Griving hindas kõrgelt Mihkel Lüdigit, Mart Saart jt eesti heliloojaid.[2]

ÕpilasedRedigeeri

Grivingi muusikakoolis on saanud hariduse mitmed tunnustatud köster-kooliõpetajad ja muusikud, kokku umbes 50 organisti ja paarkümmend pianisti.[1] Rudolf Grivingi muusikakoolis on õppinud näiteks klaveripedagoog ja muusikateadlane Peeter Ramul, pedagoog, muusikakirjanik ja helilooja Riho Päts, helilooja ja organist Peeter Laja, esimeste eesti algupäraste operettide looja Priit Ardna jt. Koolis on õppinud veel näiteks Võru meeskoori asutaja ja pikaaegne juht Karl Pütsepp, Karl Viljak, kes küll ei lõpetanud ja suri varakult, kuid kogus palju rahvaviise, Karl Tuvike, Eduard Soodla, August Koit, Leonhard Oja, Arnold Rässa, Eduard Kirs, David Varik, Elmar Kikas, kes on saanud tuntuks iaulupäevade juhtidena, koorijuhtidena ja mõningal määral ka heliloomingu ning vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetega.[2]

Pärast Rudolf Grivingi surma läksid kooli dokumendid kaduma. Üks esimesi klaveriklassi õpilasi oli Else Kuus (Hermann), hilisem Pärnu lastemuusikakooli õpetaja Anna Brafmann astus klaveriklassi 1908. aastal. 1904. aastal lõpetas oreliklassi näiteks kuus õpilast, järgmises lennus viis õpilast. Oreliklassi lõpetanud omandasid organisti, klaveriklassi lõpetanud muusikaõpetaja kutse. Viimastest töötas näiteks Alma Akel Tartu Kõrgema Muusikakooli klaveriõpetajatena.[2]

Kooli likvideerimineRedigeeri

Pärast Esimest maailmasõda oli Griving sunnitud muusikakooli likvideerima. 1920. aasta märtsis sõlmis ta Eesti Helikunsti Seltsiga lepingu kooli vara müümise ja üleandmise kohta Tartu Kõrgemale Muusikakoolile. Selle tulemusel ühines Rudolf Grivingi muusikakool 1920. aastal Tartu Kõrgema Muusikakooliga ja Rudolf Griving soovitas oma õpilastel sinna edasi õppima minna.[2]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 EE 12. köide, 2003: 129.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Saarniit, Johannes. 75 aastat esimese muusikakooli asutamisest Eestis. Sirp ja Vasar, 1. september 1972.