Gustav Raud
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Gustav Raud (5. oktoober 1902 Põlgaste vald – 14. märts 1968 Tartu) oli eesti maalikunstnik.
| Gustav Raud | |
|---|---|
| Sündinud |
5. oktoober 1902 Põlgaste vald |
| Surnud |
14. märts 1968 Tartu |
| Rahvus | eestlane |
| Tegevusala | maalikunstnik |
Gustav Raua elupaigaks kujunes Tartu, kus ta viimaseil aastakümneil elas küllaltki tagasitõmbununa.
Haridus ja töökäik muuda
Gustav Raud alustas õpinguid 1923. aastal (vaheajaga) ning lõpetas Kõrgema Kunstikooli Pallas 1934. aastal. 1940–1941 oli ta Kunstnike Kooperatiivi Tartu osakonna esimees, 1941–1943 Tartu Kunstibüroo juhataja ja 1945–1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud.
Looming muuda
Gustav Raud oli kunstnik, kes on loonud hulga meie omaaegsete kultuuritegelaste karakterportreesid. Samuti on ta viljelenud maastikumaali, natüürmorti ja monotüüpiat.
Ta sai tuntuks peamiselt tabava karakteritaotlusega maalitud portreedega. Ta maalis ka maastikke ja natüürmorte pallaslastele iseloomulikus heledal-tumedal põhinevas käsitluslaadis. Tema kuulsaimaks teoseks on "Aias", millel ta kujutab oma abikaasat. Tavaliselt paigutas ta oma portreedes figuuri tumedale taustale, püüdes iseloomustada modelli näoilme kaudu. Gustav Raua varasema portreeloomingu tüüpilisteks näideteks on 1934. aastal maalitud tarbekunstnik Karin Siim-Juse portree ja 1935. aastal maalitud kirjandusteadlase Lille Tohveri portree.
Gustav Raud annab oma varasemais hoogsates linna- ja maastikuvaadetes kompositsioonidele atraktiivse ülevalt alla suunatud raskuste ja põnevate värvipuäntidega kohati ekspressiivse alatooni.
"Natüürmort aedviljadega" (1935) väljendab nii Pallase tolleaegsete õpilaste kui ka Gustav Raua enda iseloomulikke taotlusi. Rohelisele toonile paigutatud kollane kõrvits, punane peet ja rohelised sibulavarred moodustavad maalilise terviku, milles erilise kõla saavutab sooja punase, särava kollase ja maheda rohelise akord. Kunstnikule oli omane tugev eseme materiaalsuse ning plastilise vormi rõhutamine, mis tuleb selgelt esile.
Gustav Raud oskab oma modelle karakteriseerida mitte ainult hästi valitud žesti, vaid ka ilmekate detailide abil. Selliste karakterportreede hulgast paistab silma küllaltki siledas laadis maalitud "Jaan Vahtra portree" (1936), milles portreteeritava rahutu mitmepalgeline kunstnikunatuuri iseloomustamisel räägivad kaasa figuuri iseteadlik hoiak, piip ja akordion.
Gustav Raua maalijatemperament avaldus spontaansemalt arvukates maastikes ja linnavaadetes. Vabalt, ühtlaste ja sujuvate pintslitõmmetega, sulavas värvigammas, mida kaunistavad erksad valged, kollased ja kahkjasinised laigud, on kunstnikul õnnestunud säilitada lahkuva talve meeleolu raagus puudega pargis ("Pajud" 1937).
Isiklikku muuda
Gustav Raua abikaasa oli kirjandusteadlane Liis Raud, kelle ema oli Liisa Tomingas ja isa Jüri Tohver.
Teosed muuda
Natüürmordid muuda
- Natüürmort. Õli, lõuend. 1965
- Natüürmort sirelitega. Õli, lõuend. 1946.
- Natüürmordis aedviljadega. 1935
muuda
- Pärnu motiiv. Õli, vineer. 1936
- Aias. Õli, lõuend. 1938
- Pajud. Õli, lõuend. 1937
- Kanepi maastik. Õli, lõuend. 1942, 66,8 x 92 signeeritud
- Allee. Õli, lõuend. 1938
- Jõemotiiv. Õli. 1949
Portreed muuda
- Autoportree. Õli, lõuend. 60 x 50 cm
- Jaan Vahtra portree. Õli, lõuend. 1936
- K. Siim-Juse portree. Õli, lõuend. 1934
- Lille Tohveri portree. Õli, lõuend. 1935
- Helilooja Eduard Tubina portree. Õli, lõuend. 1941, 100 x 81. Signatuuriga.
Kirjandus muuda
- Eesti entsüklopeedia 8. köide. Tallinn, 1995
- Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996
- Hirvlaane, M. Kanepi kihelkond 325. Kanepi, 2000
- Võrumaa ja võrulased. Tallinn, 1986