Vikipeedia

Tõnu Viik (filosoof)

Eesti filosoof ja õppejõud

Tõnu Viik (sündinud 12. juulil 1968 Jõhvis) on eesti filosoof. Alates 15. maist 2021[1] on Tõnu Viik Tallinna Ülikooli rektor.

Tõnu Viik
Tõnu Viik
Tallinna Ülikooli rektor
Ametis
Ametisse asumise aeg
15. mai 2021
Eelnev Priit Reiska (kt)
Isikuandmed
Sünniaeg 12. juuli 1968 (56-aastane)
Tõnu Viik esinemas kirjandusfestivalil HeadRead
Foto: Ave Maria Mõistlik, 31. mai 2012

Tõnu Viik on filosoofia erialal õppinud Moskva Riikliku Ülikoolis, doktorandina Atlantas Emory Ülikoolis, Helsingi Ülikoolis, Saksamaal Marburgi Ülikoolis ja Berliini Humboldti Ülikoolis. Oma väitekirja „Hegel’s Philosophy of Culture“ kaitses Viik 2003. aastal ning tema akadeemiline töö on olnud pühendatud kultuurisõlteliste tähenduseloome protsesside uurimisele. Ta on avaldanud nendel teemadel artikleid, esseid, arvustusi, õpikuid ja õppematerjale. Lisaks tööle filosoofiaõppejõuna on Tõnu Viik juhtinud Eesti Humanitaarinstituuti, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituuti ning alates 2021. aastast on ta Tallinna Ülikooli rektor. 2005. aastal oli Tõnu Viik üks Tallinna Ülikooli loomise eestvedajatest ning ta on osalenud Eesti ühiskonna pikaajalist arengut käsitlevates algatuses nagu Harta 12 ja Elamisväärne Riik. 2024. aastal sai Tõnu Viik Valgetähe III klassi teenetemärgi kõrghariduse edendamise eest.[2]

Haridus

muuda

Oma haridusteed alustas Tõnu Viik 1975. aastal Jõhvi Gümnaasiumis ning aastatel 1978–1986 õppis ta Nõmme Gümnaasiumis.

1986. asus Viik õppima Moskva Riikliku Ülikooli filosoofia erialale. Viie aastase diplomiõppe lõpetas Viik 1993. aastal.

Aastatel 1998-2003 õppis Viik doktorandina Atlantas Emory ülikoolis. Sellest ajast kaks aastat oli ta stipendiaadina Saksamaal Marburgi ülikoolis (2000-2001) ja Berliini Humboldti Ülikoolis (2001-2002). 2003. aastal kaitses Viik Emory ülikoolis doktorikraadi filosoofia alal. Tema väitekirja teema oli "Hegel's Philosophy of Culture".

Töökäik

muuda

1993. aastal alustas Tõnu Viik tööd Tallinna Tehnikaülikooli lektorina, kuid juba 1994. aastal liitus ta lektorina Eesti Humanitaarinstituudiga, kus pidas seda ametit kuni 1998. aastani.

1999-2000 oli Tõnu Viik Atlanta Emory Ülikoolis õppeassistent ning 2002-2003 samas ülikoolis lektor.

2003. aastal asus Viik tööle filosoofia professorina Eesti Humanitaarinstituudis ning aastatel 2004–2007 oli ta Eesti Humanitaarinstituudi rektor. Alates 2007. aastast kuni 2015. aastani oli Viik Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudi filosoofia professor.

2014-2015 oli Viik Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudi direktor ja 2015-2020 Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi direktor.

Alates 2020. aastast on Tõnu Viik Tallinna Ülikooli filosoofia professor.

1. veebruaril 2021 valiti Tõnu Viik 57 häälega Tallinna Ülikooli valimiskogu poolt Tallinna Ülikooli rektoriks, tema vastaskandidaat, Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas sai 36 häält.[3]

Töö Tallinna Ülikooli rektorina

muuda
 
Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik, Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma, Eesti Kunstiakadeemia professor Hilkka Hiiop, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land Tallinna Ülikooli 20. aastapäeval

Tõnu Viik valiti Tallinna Ülikooli rektoriks 2021. aasta veebruaris ning tema viieaastane ametiaeg algas 15. mail 2021.

Oma kolme peamise eesmärgina ülikooli juhtimisel on Tõnu Viik sõnastanud:

  • targa elu eestvedamise ehk teadmussiirde hoogustamise
  • 21. sajandi ootustele vastav õppe ehk elumuutva kvaliteetse kõrghariduse arendamise
  • oma liikmeid võimestava targa organisatsiooni kujundamise[4]

Rektorina on Tõnu Viik aktiivselt osalenud kõrgharidust puudutavates avalikes debattides ning kõrghariduse- ja teaduspoliitika kujundamises. Oma sõnavõttudes on Viik järjepidevalt rõhutanud kõrghariduse olulisust ühiskonna arengus ning juhtinud tähelepanu vajadusele vaadata kõrgharidust kui investeeringut, mitte kulu.[5]

Tallinna Ülikooli rektorina on Tõnu Viik ka Rektorite Nõukogu[6] liige.

Teadustöö ja õpetamise põhisuunad

muuda

Tõnu Viigi akadeemiline töö on seni keskendunud kultuurifilosoofiale ja kultuuriteooriale, fenomenoloogiale, filosoofia ajaloole (eelkõige Platonile, Aristotelesele, Aquino Thomasele, Kantile, Hegelile, Husserlile, Heideggerile, Foucault'le), kultuurisõltelisele tähendusloomele, kollektiivsetele emotsioonidele, õnnele, armastusele ja enesepettele.

Tõnu Viik on avaldanud umbes 60 teaduspublikatsiooni ja tema juhendamisel on kaitstud 6 doktoritööd. Oma uurimistöö teemadel on Viik avaldanud ka arvamusartikleid ja esseid, raamatute arvustusi, ees- ja järelsõnu, õpikuid ja õppematerjale.

Ühiskondlik tegevus

muuda

2005. aastal osales Tõnu Viik Tallinna Ülikooli loomise protsessis.

2012. aastal oli Viik üks kodanikualgatusliku pöördumise "Harta 12" allkirjastajatest, millega 17 Eesti ühiskonnategelast ja aktivisti juhtisid tähelepanu kitsaskohtadele Eesti riigi juhtimisel. Lisaks Viigile kirjutasid pöördumisele alla Andres Ammas, Ignar Fjuk, Tarmo Jüristo, Juhan Kivirähk, Marju Lauristin, Ahto Lobjakas, Silver Meikar, Jevgeni Ossinovski, Pärtel Piirimäe, Rein Raud, Jüri Saar, Marek Tamm, Indrek Tarand, Siim Tuisk, Daniel Vaarik ja David Vseviov. Tõnu Viik osales ka Jääkeldri ümarlaual, mis oli Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese algatusel Kadrioru lossi jääkeldrisse kokku kutsutud "Harta 12" koostajate, vabakonna, erakondade esindajate, kultuuritegelaste ja poliitikateadlaste nõupidamine 21. novembril 2012. Jääkeldri ümarlaual otsustati, et kodanikelt hakatakse koguma internetipõhiselt ettepanekuid, et mõtete analüüsi ja sõelumist hakkab korraldama Eesti Koostöö Kogu ja see toimuks presidendi egiidi all, ning viimaks, et eelnõud võiksid jõuda Riigikokku 31. märtsiks 2013 ja seadustena jõustuda jaanipäevaks. Jääkeldri ümarlauale järgnes Rahvakogu.

2014. aastal oli Tõnu Viik üks algatuse Elamisväärne Riik[7] autoreid. Algatuse eesmärgiks oli poliitilise seisaku murdmine, kuna algatajate hinnangul olid Eesti poliitikas levimas paigaltammumise meeleolud, mis takistasid loovat reageerimist Eesti ees seisvatele strateegilistele väljakutsetele.

Tõnu Viik osales ka eksperdina Eesti Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035[8] koostamisel ja ta oli 2016/17 Eesti Inimarengu aruande üks autoritest.

2024. aastast kuulub Viik Riigikogu juures tegutseva sõltumatu mõttekoja Arenguseire Keskus nõukoja[9] koosseisu.

Tsitaadid

muuda
  • "Ülikoolihariduse oluline eesmärk on õpetada noori oma elu targalt elama. Siia kuulub oskuste õpetamine, mis on vajalikud paljudel töökohtadel sõltumata erialavalikust, näiteks meeskonnatöö oskused, analüüsi- ja argumenteerimisvõime, laiema konteksti hoomamise võime, vastutustunne, ettevõtlikus jms. Ühe kõige tähtsama oskusena vajame nii isiklikul kui ka professionaalsel tasandil tulemusliku õppimise oskust ja harjumust laiemalt, sest elame ajal, kus elukaare jooksul tuleb korduvalt juurde ja ümber õppida. Me teeme aina vähem ühte ja sama tööd kogu elu ning aina rohkem nõuab ühel ja samal töökohal töötamine üha uute teadmiste ja oskuste omandamist. Seega peavad ülikoolid lisaks erialaste teadmiste õpetamisele õpetama ka neid oskuseid, mis aitaksid inimesel kiiresti teisenevate tööturu ootustega paremini toime tulla." [10]
  • "Ekslik oleks mõelda, et eksisteerib mingi optimaalne kõrghariduse maht või määr, vaid et see on pidevas kasvutrendis. Täna vajame kõrgharidust rohkem kui vajasime eile ja homme rohkem kui täna. Kasvutrend püsib nii kaua, kuni igatseme veel nutikamat majandust, veel targemat ühiskonnakorraldust, veel tervemat ühiskonda, veel pikemat, mugavamat ja paremat elu ning arvame, et selle kõigeni jõudmisel on seos teaduse edenemise ja selle tulemuste rakendamisega." [11]
  • "Aeg on võimalus ja sageli ka kohustus teha valikuid. Mitte selliseid teoreetilisi valikuid, et mida kõike oleks tore teha lisaks sellele, mida ma harjumuspäraselt ja rutiinselt juba teen, vaid praktilisi otsuseid: mida ma siin nüüd ja praegu oma ajaga teen. Kas võtan aega lapse jaoks, kes tähelepanu nõutab, või vastan e-kirjadele. Kas loen raamatut või rullin telefoni ekraani. Aeg on võimalus valida see, mis on oluline. Aeg on ka võimalus seda valikut mitte teha ja ilma oluliseta edasi triivida. Aeg on võimalus tunnistada endale oma piiratust: kõike, mis hea ja õige, niikuinii ei jõua. Valikud, mis ma teen, ongi mu elu. Mitte ajutiselt, mitte ainult täna, vaid algusest lõpuni." [12]
  • "Ülikooli missioon ei ole majandussüsteemi varustamine spetsialistiga, vaid vaba kogukonna loomine, mis hõlmaks nii neid, kes õpivad, kui ka neid, kes õpetavad. Ainult akadeemilise vabaduse tingimustes on võimalik arendada ideid, mis on vajalikud ühiskonna edenemiseks ja elamisväärsemaks muutmiseks.[13]
  • "Meie avalik-õiguslikest ülikoolidest on saanud ühtlasi Eesti suurimad kommertsülikoolid, kes üritavad oma "teenust" võimalikult suurele hulgale tudengitele müüa." [14]
  • "Filosoofiat ei saa õpetada selles mõttes, et ta ei ole jäljendatav – teda ei saa kedagi või midagi matkides järele teha. Ja selles mõttes, et tal ei ole oma meetodit. Ei ole metodoloogiat, mida rakendades oleks tulemuseks filosoofia." [15]

Tunnustus

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ https://www.err.ee/1608094003/tallinna-ulikooli-rektoriks-sai-tonu-viik
  2. ↑ "Rektor". Tallinna Ülikool. 23. märts 2020. Vaadatud 28. veebruaril 2025.
  3. ↑ https://heureka.postimees.ee/7169405/tallinna-ulikooli-rektoriks-valiti-tonu-viik
  4. ↑ "Rektor". Tallinna Ülikool. 23. märts 2020. Vaadatud 28. veebruaril 2025.
  5. ↑ ERR, Tõnu Viik, Tallinna Ülikooli rektor | (9. detsember 2024). "Tõnu Viik: kui palju kõrgharidust Eesti vajab ja kust selleks raha leida?". ERR. Vaadatud 28. veebruaril 2025.
  6. ↑ "Eesti rektorite nõukogu". Eesti rektorite nõukogu. Vaadatud 28. veebruaril 2025.
  7. ↑ ERR (20. veebruar 2014). "Algatus Elamisväärne Riik: 20 ühiskonnategelast tegid paigalseisu murdmiseks üleskutse". ERR. Vaadatud 28. veebruaril 2025.
  8. ↑ "Kehtivad valdkonna arengukavad | Eesti Vabariigi Valitsus". valitsus.ee. Vaadatud 28. veebruaril 2025.
  9. ↑ "Inimesed". Arenguseire Keskus. Vaadatud 28. veebruaril 2025.
  10. ↑ "Tõnu Viik: populistlik poliitika on maksumaksjale kulukas. Parim relv selle vastu? Haridus". Eesti Päevaleht. Vaadatud 28. veebruaril 2025.
  11. ↑ ERR, Tõnu Viik, Tallinna Ülikooli rektor | (9. detsember 2024). "Tõnu Viik: kui palju kõrgharidust Eesti vajab ja kust selleks raha leida?". ERR. Vaadatud 28. veebruaril 2025.
  12. ↑ Viik, Tõnu (29. oktoober 2024). "Õpetaja aeg on tema valikute aeg". Õpetajate Leht. Vaadatud 28. veebruaril 2025.
  13. ↑ Tõnu Viik. "Haridus on enamat kui ametiõpe." Eesti Päevaleht, 9. september 2005 [1]
  14. ↑ Kalev Kesküla. "Kutsumuselt hegeliaan, elukutselt rektor." Eesti Ekspress [2]
  15. ↑ Urve Eslas, "Filosoofiaprofessor usub intelligentsuse jõusse." Postimees, 12. juuli 2006 [3]
  16. ↑ Vabariigi Presidendi 7.veebruari 2024 otsus "Riiklike autasude andmine"

Välislingid

muuda
Eelnev
Tiit Land 		Tallinna Ülikooli rektor
2021- 		Järgnev
–
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tõnu_Viik_(filosoof)&oldid=6843686"