Kasematt
Kasematt (saksa või vene keelest < prantsuse keeles casematte; < itaalia keeles casamatta – ‘maa-alune võlvruum’; < kreeka keeles χάσμα – 'lõhe, kuristik'; ka 'suurtüki-õõne suue') on kindlusehitise siseruum, millelt lastakse suurtükke. Kasematt on hiljem hakanud tähistama ka sõjamasinate suurtükiruume.
Tähendusi muuda
Kindlusehitised muuda
Kasematt oli algselt suurtükkide laskmiseks mõeldud võlvruum, mis on oma tarinduselt mõeldud iseseisvalt ja ilma lisaehitisteta vastu pidama tulistamisele ja pommitamisele.
Kasematt ei ole funktsioonilt iseseisev ehitis. Peamiselt eristatakse aktiivseid (tulistamiseks mõeldud) kasematte (laskekasematt) ning passiivseid (inimeste ja loomade varjamiseks; toidu- ja sõjamoona vms hoidmiseks mõeldud) kasematte (nt laokasematt). Üldiselt liigitatakse viimaste hulka ka eriotstarbelised kasematid (ühendus- (mh ka potern), kaevu-, luure- jms kasematid). Eri otstarbeid võib kasemattides omavahel kombineerida; täpsemalt - kujult, mõõtmetelt ja otstarbelt eri ruume võib ühiselt kasemateerida.
Kasematil on ka tänapäeva fortifikatsioonis tähtis koht, ehkki oluliselt tähtsustub kindlusehitise paigaldamise ning vajadusel ka teisaldamise kiirus ja paindlikkus.
Sõjamasina osa muuda
Sõjalaevade puhul on kasemattideks nimetatud soomustatud aurulaevade kindlustatud pardaid, hiljem suurtükiruume, mis paiknesid kummaski pardas.
Tankide puhul tähistab kasematt seda, kui suurtükk kinnitub otse kere külge, selle asemel et kinnituda pööratavale tornile. See lihtsustab projekteerimist, muudab masina kergemaks või lubab alternatiivina rohkem soomustust. Samas peab lahingus suurtüki suunamiseks kogu masinat pöörama, mis võib olla suur puudus lahingsituatsioonis.
Kasematid on ka soomusrongidel.