Eesti Metodisti Kirik

Eesti Metodisti Kirik (lühend EMK) on metodistlik kirikuorganisatsioon Eestis.

Eesti Metodisti Kirik
Lühend EMK
Eesmärk Jumala sõna kuulutamine, sakramentide jagamine, usulise, kõlbelise ja haridusliku kasvatustöö tegemine ja kristliku kultuuri edendamine
Peakorter Tallinn
Asukoht Narva mnt 51, Tallinn
Liikmed 26 kogudust
Superintendent Robert Tšerenkov[1]
Allorganisatsioonid allasutused
Veebileht Eesti Metodisti Kirik

EMK on iseseisev kirik, mis ei kuulu osaduslikult mitte ühtegi muu organisatsiooni sisse.[2]

EMK superintendent on Robert Tšerenkov.

Eesti Metodisti Kirikusse kuulub 23 kogudust, millel oli 2012. aastal kiriku enda andmetel kokku 1642 liiget. 2011. aasta rahvaloendusel pidas ennast metodistiks 1098 üle 15-aastast inimest.

Tallinna metodisti kirik, Narva mnt 51

Metodistikiriku ajalugu Eestis

muuda

Piiskop dr William Burt asutas 4. augustil 1911, Vaasas Soome Piiskopliku Metodisti Kiriku Konverentsi alluvusse Vene Misjoni ja piiskopi volituse olla jutlustajaks Tallinnas sai Kuressaare kogudust teeninud jutlustaja Vassili Täht ning Kuressaares kaupmees Martin Prikask. 1921. aastal määrati pastor Martin Prikask piiskop dr Nuelseni poolt Eesti ringkonna esimeseks eestlasest superintendendiks (1921–1922), ühtlasi sai ta määramise Tallinnasse. 1921. aastal osteti Tallinnas kaks maja aadressil Suur Pärnu maantee 19 ja 21 ja superintendent Prikask alustas oma korteris Suur Pärnu mnt 19 vaimulike koosolekute korraldamist.

3. märtsil 1922 toimus Tallinnas metodisti koguduse asutamine, esimesteks liikmeteks võeti vastu Tallinna elama asunud Kuressaare ja Petrogradi metodisti koguduste liikmed. 1922. a juuli lõpus määras piiskop dr John L. Nuelsen dr George A. Simonsi superintendendiks ja laekahoidjaks, Martin Prikask nimetati misjonisekretäriks ning määrati Kuressaarde, Ferdinand Tombo määrati Tallinnasse juhtima (1922–1926) koguduse eesti tööd ja Hjalmar Salmi vene tööd (1922–1923). 1924. aastal asutati Suur Pärnu mnt 19 lastekodu. Metodisti kogudus käis koos esialgu Suur Pärnu mnt hoovipoolses majas, hiljem renoveeriti tänavapoolne maja ja selle saalis kestsid koosolekud kuni 1929. aastani, mil kogudus võis asuda Veerenni tänava kirikusse kui 1929. aastal ostsid Tallinna Evangeelse Koguduse Tallinna Veerenni kiriku ning edaspidi tunti kirikuhoonet metodistikirikuna. 1200-istekohaga hoone oli tollal Euroopa suurim metodistide puitkirik. See hoone hävis 1944. aasta märtsipommitamises. Algne aadress oli Veerenni tänav 4a, mis asus umbes tänapäevaste hoonete Vana-Veerenni tänav 4 ja 6 vahel.

 
Tallinna adventkirik, Mere puiestee 3

Tallinnas tegutses Tallinna I kogudus Veerenni tänaval ja 1927. aasta suvel asutatud Tallinna II kogudus Koplis, Petlemma kirikuga Kopli tänav 92a[3].

Metodistikiriku I koguduse kirik Veerenni tänaval hävines 1944. aastal 9. märtsipommitamises, II koguduse kirik Koplis võõrandati nõukogude võimu poolt 1950. aastal. 16. juulist 1950 sai Eesti Metodisti Kiriku Tallinna Kogudus kasutada allüürnikuna Seitsmenda Päeva Adventistide kirikut Mere puiestee 3 (tollal oli maja number 14a).

Kogudused

muuda

Allasutused

muuda

Allasutused:[4]

Kiriku juhtimine

muuda

Piiskopid

muuda

Alates 1907. aastast on Eesti metodistide kõrgeimaks vaimulikuks juhiks olnud järgmised piiskopid:[5]

Superintendendid

muuda

Alates 1907. aastast on Eesti metodiste kohapeal juhtinud järgmised superintendendid:[6]

Kuuluvus organisatsioonidesse

muuda

EMK on Eesti Kirikute Nõukogu liige.

Viited

muuda
  1. Robert Tšerenkov
  2. "Keskkonverentsi otsus". Eesti Metodisti Kirik. Vaadatud 12. jaanuaril 2024.
  3. Toomas Pajusoo, Tallinna kogudus 100, Koduteel, Nr 144 – 1 2022
  4. Tööharud ja allasutused
  5. Eesti Metodisti Kirik 1907–2007 Eesti Metodisti Kirik, 2007, lk 14–34.
  6. Eesti Metodisti Kirik 1907–2007[alaline kõdulink] Eesti Metodisti Kirik, 2007, lk 35–55.

Välislingid

muuda